2023. aastal

Urve ja Juhan Eskori kodu

Lüganuse vallas

Foto: Matti Kämärä

20. sajandi algul valminud elumaja ja kõrvalhoonete keskele jääb traditsiooniline taluõu, kus püüavad pilku kaunid korda tehtud palk- ja paekiviehitised. Neist ühte – vanasse aita – on peremees sisustanud isegi väikese talumuuseumi. Taluhoovist edasi peitub aga põlispuude varjus liigirikas ja lopsakas aed, mille igas sopis avaneks justnagu uus maailm. Kui mingi lill õitsele puhkeb, õitseb kohe terve meri: laugumeri vaheldub pojengimere, tulbimeri iirisemere ja hortsensiameri lupiinimerega. Suurte gruppidena õitsedes annavad lilled võimsa efekti, saades paepealsel õhukesel mullakihil selleks jõudu sõnnikust, mida toodavad Koolmeistri talu omad hobused. Kasvumajas katsetab perenaine virsikute ja aprikooside kasvatamist.

Kristi ja Meelis Tindi kodu

Toila

Foto: Matti Kämärä

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujunes Toilas Pikast tänavast välja omanäoline promenaad, kus kahele poole teed kerkisid puhkajatele suvilad, mille ehteks olid kahekorruselised klaasverandad. Kui perekond Tint ajaloolise maja ostis, oli see õnnetus seisus. Pere ehitas uue ja energiatõhusa maja, aga järgis hoolega vana elumaja arhitektuuri ja fassaadi elemente, olles sellega ka naabritele eeskujuks. Pererahva soov oli, et vana Pika tänava miljöö Toilas säiliks. Pere on majas elanud poolteist aastat ja rajanud 3000 ruutmeetri suurusele krundile moodsa iluaia, kust ei puudu ka perenaise lemmikud valged hortensiad. Trendikas kasvuhoone on samal ajal ka talveaed ja seal on isegi uut aastat vastu võetud.

Kersti ja Priit Liiva kodu

Toila vallas

Foto: Matti Kämärä

Perekond Liiva ostis Pühajõe külla vana talukoha üle kahekümne aasta tagasi. 1920. aastal ehitatud maja oli enne seda aastaid tühjana seisnud ja tuli täielikult renoveerida. Aja jooksul on õuele kerkinud uued abihooned, aga samal ajal on säilinud Eesti traditsioonilise majapidamise ilme ja hoonestus moodustab hooldatud iluaiaga kauni terviku. Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks valmis saanud suvetoa õnnistas ühislaulmisega sisse külaselts, mille aktiivsed liikmed Kersti ja Priit on. Tarbeaias torkavad silma kaks kasvuhoonet – kurgifännist peremehel on oma kurgi- ja tomatiarmastajast perenaisel oma tomatimaja. Taluaia suurim uhkus paistab aga kaugele tee peale –  taluõue ümbritseva kuuseheki pügamiseks kulub peremehel kaks päeva ja ta võtab selle töö ette augustis. Kõrge ja võimas rohesein avaldab muljet möödasõitjatele ning pakub privaatsust pererahvale.

 

-----------------------------------------------------

2022. aastal

Svetlana ja Ain Kärme kodu

Jõhvi vallas

Svetlana ja Ain Kärme on kujundanud tillukese linnakrundi nii nutikalt, et see jätab avarama mulje, kui ruutmeetrid lubaksid arvata.
Lillevalik on hästi rikkalik. Heakorrakomisjoni külaskäigu ajal rõõmustasid oma õiteiluga silma rododendronid ja iirised; arvukad roosid ja elulõngad olid juba stardivalmis. Kõik lilled, puud ja põõsad on hästi valitud ning hoitud, paraja suuruse ja läbimõeldud värvigammaga.

-----------------------------------------------------

Kristina ja Heigo Olu kodu

Lüganuse vallas

Kristina ja Heigo Olu üle kolme tuhande ruutmeetri suurune koduaed torkab silma loovusega: rikkaliku taimevalikuga kiviktaimlaid ehivad käsitööhuvilise perenaise enda tehtud betoonist aiapallid, aga ka keraamik Anu Vingisaarelt tellitud kelmikad pingviinid.
Ka taimevalikul ei lepi pererahvas tavapärasega. Näiteks jahtis Kristina tükk aega aiakaktust ja kuukinga ning on otsitava järele valmis sõitma kas või teise Eestimaa otsa.

-----------------------------------------------------

Tatjana Konovalova kodu

Alutaguse vallas

 

 

Tatjana Konovalova Peipsi-äärses kodus püüab võrdselt pilku nii maitsekas ilu- kui ka lopsakas tarbeaed.

Linlasest sai suvitusküla püsielanik seitsme aasta eest ning 1200 ruutmeetri suuruse aia kujundas Tatjana oma maitse järgi ringi. Näiteks leidis ta, et mändide ja tammede asemel võiksid kasvada pirnipuud ja tikripõõsad, suvikõrvitsad ja maasikad. Lilled ja ilupõõsad on selles aias samuti kuninglikult hoitud.

 

-----------------------------------------------------

2021. aastal

Thea Liiva ja Sander Kivipalu kodu

Lüganuse vallas Kiviõlis

1500 ruutmeetri suurusel reljeefsel krundil on arvukaid istutusalasid, kus eri aegadel õitsevad tuhanded lilled. Kõige õiterohkem aeg aias on kevad - maikuu, kui õitsevad tulbid ja kiviktaimla on õitemeres.  Lisaks istutusaladele on pererahvas lilledega ehtinud meetrite viisi terrassipiirdeid - eri värvi petuuniad on selle kodu suured lemmikud. Ja muidugi oskus puid kujundada. Ilulõikuse läbi teinud elupuudest on saanud tõelised vaatamisväärsused, tänu millele on võimalik esile tuua ka kõige tavalisem elupuu. Lillede imetlemiseks ja uute mõtete kogumiseks leidub aias mitu puhkekohta, mille rajamisel on arvestatud päikese liikumisega.

-----------------------------------------------------

Eve ja Jaak Saare kodu

Toila vallas Voka külas

Suured vahtrad maja juures ja leivaahi toas – need olid esimesed äratundmise märgid, kui pere käis kohta üle vaatamas, et Kalda talu on nende jaoks see õige. Vahtrad rõõmustavad pererahvast siiani, lisaks neile on maja kõrvale aga rajatud terve park. Kalda talu on täiuslik ja pererahvas avatud, seal on õhku ja avarust, seal ei ole midagi aiaga piiratud v.a teeäärne ala. Talus on arvestatud kõikide põlvkondade vajadustega ning mõeldud ka sõpruskonnale ja külalistele, seal õhkab soe kogukonnatunne. Ligi viis hektarit on kujundatud otstarbekalt ja läbimõeldult, kus kõik elemendid on olemas: ilu- ja tarbeaed, laste mänguväljak ja puhkekohad.

-----------------------------------------------------

2020. aastal

Irina Pavlova ja Sergei Pavlovi kodu

Alutaguse vallas Remniku külas

Peipsi põhjarannikul asub suvekodu, mille ehitamist alustati 2009. aastal, kui krunt soetati. Kümne aastaga on ehitatud hooned ja rajatud hästi läbimõeldud detailidega iluaed, mis on täis üllatusi ja avastamisrõõmu. Veidi üle 1000 m² suurusele krundile on oskuslikult rajatud lilleklumbid, teerajad ja platsid, kuhu on paigutatud erinevaid väikevorme. Majal on terrass, kus õdusalt aega veeta ja väliköök. Pilku püüavad hoonet ümbritsevad roosid ja liiliad. Huvipakkuvad on ka paljud skulptuursed okaspuuvormid. Kujundus ja taimevalik moodustavad harmoonilise terviku.

-----------------------------------------------------

Anne-Ly ja Aivo Trummari kodu

Lüganuse vallas Kiviõli linnas

Anne-Ly ja Aivo Trummar on juba 20 aastat oma käe järgi hooldatud Anne-Ly vanemate kodu, mis rajati 1963. aastal.  Eramut ümbritseb pilkupüüdev ja liigirikas aed täis põnevaid taimekooslusi. Aia planeerimisel on kasutatud palju kivi. Teerajad on kivist ja kiviktaimlad on ümbritsetud kividega. Nutikalt on ära kasutatud vana keldri vundament, kuhu on rajatud ka kiviktaimla. Kiviktaimlatesse on taimed oskuslikult istutatud nii, et seal õitseb kogu aeg midagi, mille värvid moodustavad maalilise terviku. Aiakujunduses on aukohal eri vormi pügatud okaspuud, et rohelust oleks ka talvel. Aiaruum, mida iseloomustavad erinevad istumiskohad, vormi lõigatud puud-põõsad, terrass, välivalgustus, erinevad skulptuurid ja roosipeenrad, on kõik pereliikmete endi töö vili. Lisaks omaenda krundile hoiab pererahvas korras ka üle tänava asuvat riigile kuuluvat territooriumi

-----------------------------------------------------

Marju ja Janno Mõru kodu

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus

Oma kodu hakati rajama juba kolmkümmend aastat tagasi, kui krundil laiutas ainult maaga tasa vundament. Tänaseks on aed läbimõeldult  kujundatud.  Veidi rohkem kui 2000 m² suuruses koduaias on Iluaed ja tarbeaed omavahel eraldatud enela hekiga. Maitserohelist ja köögivilju ei ole selles kodus näpuotsaga maha pandud, vaid ikka külluslikult.

Iluaias on ruumi ja harmooniat. On näha, et esialgu on tööd kõvasti olnud, aga praegu on kõik paigas ja istutusalad võimalikult hooldusvabad. Uhketes kiviktaimlates, mida ümbritsevad suured kivid, on palju värvirõõmsaid püsikuid. Pererahva lemmikuteks on muidugi roosid. Põhirõhk on pandud okaspuu eri vormidele, mis annavad aiale aastaringse ilu. Aias on oma koha leidnud ka veesilm, mänguväljak, väliveranda ja suvetuba. Kõigest õhkub loomingulisust ja mängulusti, lisaks töökust ja hoolivust.

-----------------------------------------------------

2019. aastal 

Aili ja Risto Lindebergi kodu

Lüganuse vallas Kiviõli linnas

Neljalapselise Lindebergide pere kodu asub linnas, aga meenutab pigem vaikuse ja rahu oaasi. Lisaks oma maale niidab pererahvas liigi kolm tuhat ruutmeetrit linnamaad. Mitte et endal maapuudust oleks - 4000 ruutmeetrit on ühe linnakrundi kohta küll ja veel. Pere lihtsalt soovib, et kaunis ümbrus jätkuks ka koduuksest kaugemal - nii on kunagine lepavõsa asendunud hoolitsetud muruga. Aias annavad aga tooni lopsakad hostad ja eri vormi pügatud okaspuud. Ilu loomises osalevad kõik pereliikmed.

 Jaanika ja Urmas Pojo kodu

Lüganuse vallas Varja külas

Jaanika ja Urmas Pojo asusid Varja külas asuvat talumaja kodustama ligi 20 aastat tagasi. Maja renoveerides jäid järele ainult palkseinad ja aias lokkas sisse kolides umbrohi, mis kiiresti taanduma sunniti. Selles majapidamises torkab silma aiaskulptuuride lembus, samuti on au kohal paekivi. Kolme lapsega peres on arvestatud kasvava põlvkonna vajadustega. Mängumaja juures on isegi laste mõõtu lipuvarras, kus lehvib sinumustvalge lipuviir. Kogu pere tervisliku kõhutäie nimel haritakse lahmakat tarbeaeda.

Alutaguse hoolekeskus

Mäetagusel

Alutaguse hoolekeskusse tullakse vanaduspõlve veetma üle Eesti. Hoolekeskuse töötajad näevad kõvasti vaeva, et kaheksa aasta eest valminud eakate kodu oleks nii kodune kui võimalik. Õdus sisehoov aitab sellele kaasa. "Teeme ära" talgute raames kerkis turvalisse siseõue hiljuti uus kasvuhoone, mis on tomatite päralt. Kurgid kasvavad avamaal. Igal aastal saavad täiendust marjapõõsad. Hoolekeskuse elanike seas on palju maainimesi, kes on harjunud oma aia saagiga, ja nii saavad nad ka hoolekeskuses midagi maitsvat põske pista.

-------------------------------------------------------------------

2018. aastal 

Atslama puhkemaja, perekond Moskaljuk

Alutaguse vald

Atsalama puhkemaja on tegutsenud 10 aastat, koht on saadud vanaema kodu pärimise teel. Puhkemaja territoorium on maitsekalt planeeritud ja pimedal ajal valgustatud. Territooriumil on kivist teerajad, lillepeenrad ja veesilm, milles õitsevad vesiroosid. Kaarsild viib veesilma keskel olevale saarekesele. Puhkajatel on võimalus ujuda ja teha vettehüppeid. Palju on mõeldud sportimisele – puhkeala servas asuvad jalgpalli- , võrkpalli- ja korvpalliplats. Territooriumile pääseb läbi kaarväravate. Puhkeala  kaunistavad erinevad kujud ja skulptuurid. Territooriumi ilmestab nii kõrg- kui ka madalhaljastus, sh mitmed erinevad okaspuuliigid. Puhkemaja territooriumil on jahimaja, kämping, grillimise kohad, kümblustünn, bassein ja külalistemaja, öömaja võimalus on 23 inimesele.  

-----------------------------------------------------

Perekond Pikas, Alutaguse vald

 

Majapidamise on olnud ühe pere käes 10 aastat.  Reaalselt elatakse sees alates 2010. aastast. Kodu asub metsade keskel kõrge künka otsas. Kõik vanad hooned on renoveeritud, mis koos loovad tervikliku lahenduse. Kodu piiritlemisel on kasutatud suuri kive, mis on korjatud talumaa põldudelt. Terrasilt viib laudtee veesilma juurde. Sisehoov on kividest laotud, mille keskel asub roheala, kus kasvavad suured puud, kuhu päikese eest varju minna. Nii elumajal, saunal, kui ka kõrvalhoonel on terrasid, mis on kaunistatud amplite ja erinevate skulptuuridega. Maja seina ääres on on hästihooldatud lillepeenrad. Hoovis on lastele mõeldud mänguväljak. Kõrvalhoone on kohandatud sportimiseks, kus on erinevad trenažöörid ja spordivahendid. Maakodu on kohandatud maitsekalt, pilkupüüdvalt ja mõeldud metsade keskel nii sportimisele kui ka vaba aja veetmisele ja silmailule.

-----------------------------------------------------

Perekond Tera, Alutaguse vald

Kodu on soetatud 2004. aastal. Majapidamist ilmeloomustavad uued renoveeritud hooned, avar siseõu. Hoovi tagaküljes asuvad tünnisaun ja suitsusaun. Hoov on osaliselt kividega kaetud, mille keskel asub suur kiviktaimla maitsekalt madalate okaspuude vahele istutatud erinevaid lilledega. Suurem osa õue alast katab muru, mille keskel asub veesilm. Majal ja kõrvalhoonel on avarad terrassid, mis on kaunistatud erinevate amplite ja skulptuuridega. Lillepeenrad ääristavad ka maja ümbrust. Majapidamises tegeldakse kalapüügiga, seetõttu on seal tunda kaluri hõngu. Hoovi taganurgas asub paadikuur, paat ja võrgulipud. Kala suitsutamiseks on ehitatud suitsuahi.  Ka lastelastele on mõeldud, kelle tarvis on rajatud väike mänguväljak koos liumäe ja kiikede ning sportimiseks seisab keset õue suur ja uhke batuut. Omatarbeks on aianurka rajatud peenrad köögivilja kasvatamiseks ja muru keskel kasvavad üksikud kirsipuud ja õunapuud.

-----------------------------------------------------

2017. aastal

Jekaterina ja Vladimir Potanin

Sillamäe linn 

Sillamäe linnas on väga vähe eramuid. Üheks pärliks on Ranna tänaval asuv elamu, mis ei jää möödujatele märkamata. Aia kujundamisega tegeleb  pererahvas ise, usaldades oma ilumeelt. Haljastuses on kasutatud eriliigilisi püsikuid, mis annavad aiale värvi. Suvelilled on sätitud amplitesse ja õuevaasidesse. Säilitatud on vahtrapuu, mis annab palavatel päevadel varju ja sügisel värvi. Puhkenurka on rajatud lehtla, kust avaneb vaade merele.

-----------------------------------------------------

Alfred ja Tamara Ait ning Tatjana Ait

Lüganuse vald Püssi linn 

Majapidamine on olnud ühe pere käes, kes on selle rajanud ja kujundanud aastakümnete vältel. Majaesist kaunistavad elupuud ja ilupõõsad. Elupuude vahelt viib kitsas rajake tagaaeda, kus avaneb avar tagahoov ideaalselt hooldatud muruga. Pilgupüüdjaks on punaleheline sarapuu. Veesilmaks kaunis skulptuur. Tagahoovi piirab perfektselt pügatud kuusehekk, mis annab tuulevarju ja privaatsust. Aias   leidub  mitmeid erivormilisi okaspuuliike.

-----------------------------------------------------

Lilian ja Marko Karp

Iisaku vald Iisaku alevik

Kodu on loodud suure pühendumisega, mis annab sooja ja turvalise keskkonna. Aia kujundamisega on tegelenud pererahvas ise arvestades kõigi pereliikmete vajadusi. Maja, kõrvalhooned ja rajatised loovad koos tervikliku lahenduse . Silm jääb pidama heas toonuses elupuudele, mis piiritlevad kogu elamukrunti. Värvi annavad kiviktaimla ja ilupõõsad. Eritasandilist pinnavormi on kujundatud põllukividega.

--------------------------------------------------------------------------------

2016. aastal

Perekond Tšudakov, Vaivara vald

Maarika Maasik ja Janis Mölder, Avinurme vald

Galina ja Mihkel Simoniš , Aseri vallas

 

2015. aastal

Sihtasutus Saka-Ontika Pank Saka mõis, Saka küla, Kohtla vald

Tiiu ja Lembit Aps, Aseri alevik

Elvira Roor, Narva-Jõesuu

 

2014. aastal

Kaarin, Urmas, Triin ja Olari Oras, Kõrtsialuse küla, Aseri vald

Tiit Luiksoo ja Angela Luiksoo, Kiviõli linn

Meedy Hiielo, Perjatsi küla, Vaivara vald

Paremini heakorrastatud omavalitsus - Sillamäe linn

 

 

2013. aastal

Kersti Mirontšik, Kiviõli linn

Koidu ja Heigo Penek, Koogu küla, Aseri vald

Lasteaed Rukkilill, Sillamäe

Valentina Bõstrova, Narva-Jõesuu linn

Paremini heakorrastatud omavalitsus - Püssi linn

 

2012. aastal

Tarmo ja Maret Kärbo, Lüganuse vald

Häli ja Janek Joost, Püssi linn

Kristel Sammel ja Anti Kalvik, Toila vald

MTÜ "Vanatare" seltsimaja, Vaivara vald

Paremini heakorrastatud omavalitsus - Kohtla-Järve linn

 

2011. aastal

Liia Lilleorg, Kohtla vald

Semen Altov, Narva-Jõesuu linn

Renna ja Veigo Raamat, Lüganuse vald

Puhkekeskus Suvi (AS N&V) Alajõe vald

Paremini heakorrastatud omavalitsus -Toila vald

 

2010. aastal

Juta Lullu, Lüganuse vald

Marika Haava-Illipe ja Kalmer Illipe,Vaivara vald

Riina ja Toomas Ilves, Kohtla vald

MPEÕK Sillamäe Jumalaema Kaasani Ikooni Kogudus, Sillamäe linn

Paremini heakorrastatud omavalitsus – Jõhvi vald

 

2009. aastal

Maimu ja Haren Neem,  Toila vald, Voka alevik

Galina ja Andrei Karev, Aseri vald

Mõisahotell koos Supelmajaga, Mäetaguse alavik

Meresuu Spa & Hotel Narva-Jõesuu linn

Paremini heakorrastatud omavalitsus – Vaivara Vallavalitsus

 

2008. aastal

Vaivara lasteaia Olgina hoone, Olgina alevik, Vaivara vald

AS Toila Sanatoorium, Toila vald

Malle ja Boris Matson, Purtse küla, Lüganuse vald

Elle ja Mati Vallandi, Alajõe küla, Alajõe vallas

Paremini heakorrastatud omavalitsus – Sillamäe linn

 

2007. aastal

Saka Cliff Hotel & SPA ( Saka mõis ), Saka küla, Kohtla vald

Külalistemaja "Valentina", Narva-Jõesuu linn

IMB Puidutööstuse AS, Avinurme alevik, Avinurme vald

Reelika ja Üllar Rego, Lüganuse alevik, Lüganuse vald

Paremini heakorrastatud omavalitsus - Lüganuse vald

 

2006. aastal

Riina ja Kalle Kohver, Kestla küla, Aseri vald

Tiina ja Jaak Arm, Iisaku alevik, Iisaku vald

Valve ja Kalju Soppe, Purtse küla, Lüganuse vald

Jekaterina ja Leonid Medvedski, Narva-Jõesuu linn

Paremini heakorrastatud omavalitsus - Narva linn

Tööstusmaastiku konkursi võitja - Kohtla-Nõmme vald

 

2005. aastal

Zoja ja Valeri Mjatsin, Narva-Jõesuu linn

Krista ja Jannu Kaukes, Maidla küla, Maidla vald

Tiiu Sepp ja Aleksander Dubrov, Vaikla küla, Iisaku vald

Vaikla Puhkekeskus, Iisaku vald

Kiikla Rahvamaja, Kiikla küla, Mäetaguse vald

 

2004. aastal

Linda ja Kalev Mae, Kabelimetsa küla, Kohtla vald

Elvi ja Ilmar Kangur, Lemmaku küla, Tudulinna vald

Jelena ja Aleksander Lugin,  Narva-Jõesuu linn

AS Mäetehnika( tootmiskompleks), Jõhvi linn

 

2003. aastal

Argo Pungas, Lüganuse alev, Lüganuse vald

Lasteaed "Rukkilill" Majakovski tänav, Sillamäe linn

Mäetaguse mõisa härrastemaja, Mäetaguse vald

OÜ TEENUS (ärihoone), Avinurme vald

 

2002. aastal

Lehte ja Rudolf Nisu, Kotinuka küla, Jõhvi vald

Riho Roonet, Oonurme küla, Tudulinna vald

Terje ja Ivar Teeväli, Avinurme vald

OÜ ESTVAN (Hotell Laagna), Vaivara vald