Rahvatervis ja turvalisus

„Imelised aastad" programm sai juurde 22 uut grupijuhti

Põhiõppe läbisid 22 uut „Imeliste aastate" grupijuhti, keda koolitas Norra Trondheimi laste- ja noortekliiniku „Imeliste aastate" programmi juht Siri Gammelsaeter. Siri Gammelsaeter on ise viinud vanemlusgruppe läbi alates 2000-st aastast, ta on olnud ka grupijuhtide juhendaja ning töötanud nii koolipsühholoogi kui kliinilise psühholoogina.

Seni on grupijuhtide õpetajateks olnud kliiniline lapsepsühholoog Caroline White Inglismaalt ja psühhiaater ning programmi mentor Julie Anderson Venemaalt.

Uued, väljaõppe saanud, grupijuhid alustavad 2019. aastal Hiiumaal, Ida-Virumaal, Võrumaal, Põlvamaal, Valgamaal, Järvamaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Saaremaal. Grupijuhid valiti väljaõppesse koostöös kohalike omavalitsustega. Tulevased grupijuhid töötavad igapäevaselt laste, vanemate ja peredega. See oli neljas põhiprogrammi väljaõpe alates 2014. aastast, seni on välja õpetatud 54 grupijuhti.

„Imelised aastad" koolituste põhiprogramm on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele, kes soovivad õppida, kuidas toime tulla laste käitumisprobleemide või perekriisidega, samuti neile, kelle peres kasvab esmase käitumishäirega lapsi.

vanemlusEelkooliealiste laste vanematele mõeldud põhiprogramm pöörab tähelepanu lapse püsivusele, õpiedukusele, piiride seadmisele, vägivallatule enesekehtestamisele, probleemilahendusoskustele ning nii sotsiaalsele kui emotsionaalsele juhendamisele. Õpetatakse reeglite, tunnustamise, rutiini ja stiimulite kasutamist.

Programmis osalenud vanemate lastel paranevad sotsiaalsed- ning probleemilahendusoskused, areneb väljendus- ja enesekehtestamisoskus, samuti paraneb õpiedukus. Pikas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ning antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ning koolist väljalangemine.

Programm koosneb 16 nädala jooksul kord nädalas (2–2,5 tundi) toimuvatest koolitustest ja tööst lapsevanematega. Ühe grupiga töötavad kaks programmigrupijuhti.

„Imelised aastad" põhiprogrammi pakutakse nii eesti kui ka vene keeles.

Vaata lisaks

Vanemlusprogramm Imelised Aastad

--------------------------------------------------------------

TAI uuring: Üle 2500 Eesti HIV-positiivse inimese ei saa ravi

Eestis on üle 2500 HIV-iga elava inimese, kes kas ei ole oma nakatumisest teadlikud või on küll diagnoosi saanud, kuid ei saanud 2017. aastal järjepidevat ravi. See on HIVi leviku takistamisel Eestis peamine takistus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud uuringust.

Uuringu „HIV-iga diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000-2017" autori, TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on viimase kümne aasta jooksul pidevalt pöördunud ravile rohkem HIV-positiivseid inimesi, kui on leitud uusi nakatumisi.

„See näitab, et varasematel aastatel diagnoosi saanud inimesed jõuavad lõpuks infektsioonhaiguste arsti jälgimisele, kes kirjutab välja antiretroviirusravi. Järjepidev antiretroviirusravi võimaldab viiruse organismis alla suruda ning HIV-positiivne inimene saab elada täisväärtuslikku elu ilma märkimisväärse ohuta viirust edasi anda. Arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel tuleb nüüd ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ka ravil püsiks ja seda ei katkestaks  – ilma selleta HIV-i levikule piiri panna pole võimalik. Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega," ütles Lemsalu.

Lemsalu sõnul teeb murelikuks see, et Eestis on endiselt ligi tuhat inimest, kes ei ole teadlikud, et on viirusekandjad. „HIV testi saab tasuta teha perearsti juures, nõustamiskabinettides ja ka näiteks kiirtestimise nädala raames kaubanduskeskustes. Igaüks võiks ja peaks ennast regulaarselt testima – nii hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ja saad ära hoida edasisi nakatumisi," ütles ta.

Uuringust selgus ka, et Eestis on seni HIV-juhtude arvu ligi 20% võrra üle hinnatud. Kui 30 aasta jooksul on HIV diagnoositud kokku 9711 inimesel, siis isiksustatud andmeid on eri andmebaase analüüsides leida 7770 inimese kohta.

Kõigist aastate jooksul HIV-diagnoosi saanud inimestest oli eelmise aasta lõpuks surnud 24% ehk 1831 inimest. Neist 17% ei olnud jõudnud ravile. Kõige levinumad surma põhjused olid narkootikumide üledoos ning nakkus- ja parasiithaigused.

2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis elus 5939 HIV-diagnoosiga inimest. Neist 40% on naised, kolm neljandikku 30-49 aastased ja 23% on viimase kümne aasta jooksul olnud vangis. Kõige enam elab HIV-positiivseid Ida-Virumaal (42%) ja Harjumaal (39%). Lõviosa ehk 90% elus olevatest HIV-diagnoosiga inimestest on pärast diagnoosi pöördunud ravi saamiseks arsti poole, 58% olid 2017. aasta seisuga järjepidevalt infektsionisti jälgimisel.

Uuringu kohaselt on aastate jooksul HIV-positiivsetele inimestele Eestis sündinud kokku 4239 last, kellest 87% peaksid 2017. aasta lõpu seisuga olema alaealised. 18%-l lastest on HIV-diagnoosiga mõlemad vanemad. Terviseameti andmetel on Eestis 46 last emalt HI-viiruse saanud.

23. novembri seisuga on Eestis tänavu diagnoositud 173 uut HIV-i juhtu. HIV-positiivsetele inimestele mõeldud ja viirust alla suruv antiretroviirus (ARV) ravi on Eestis patsiendile tasuta.

30. november on ka tänavune viimane HIV-kiirtestimise nädala päev – tasuta kiirtesti saab teha kell 14-16 Võru Noorte Nõustamiskeskuses (Jüri 19a, IV korrus) ja kell 17-19 Pärnu Keskuses. Tasuta saab end testida ka tetsimisnädala väliselt: HIV teste saab teha perearstide, eriarstide (günekoloogide, uroloogide, androloogide, dermatovereoloogide) juures, noorte nõustamiskeskustes ja testimiskabinettides.

Uuringu raportit saab täismahus lugeda siin: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/467

--------------------------------------------------------------

Aitab kah! Sööme tervislikult!

TAI alustas noortele suunatud tervisliku toitumise kampaaniat „Aitab kah! Sööme tervislikult!", mille eesmärk on teismelistele öelda, et sööma peaks tervislikult ja tasakaalustatult ning näksimist, eriti just magusate ja soolaste näkside söömist tuleks vähendada.

Tegemist on veebikampaaniaga, sest noori on võimalik kõige paremini tabada ja kaasata just läbi sotsiaalmeedia.

Kampaaniasse oleme kaasanud kaks tuntud youtuberit (Martti Hallik ja Victoria Villig), kelle videosid vaatavad kümned tuhanded inimesed. Youtuberid teevad noortele väljakutse ise toitu valmistada ja oma toidupilt instagrami üles laadida. Valmistama hakatakse hommikuputru, munarooga, pastarooga, ahjus küpsetatavaid köögivilju ja tatraputru lisanditega. Kampaania lõpus selgitatakse välja kümme parimat, kellel on võimalus väljakutsujatega koos süüa valmistada. 

Kampaania on nii eesti kui vene keeles.

Kampaania veebikanaliteks on

--------------------------------------------------------------

TAI paneb Tallinnasse, Harjumaale ja Ida-Virumaale ringi sõitma süstlavahetus- ja nõustamisbussid

Sellest nädalast sõidavad Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal ringi kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) eritellimusel valminud bussi, kus pakutakse narkootikume süstivatele inimestele ja nende lähedastele süstlavahetus- ja nõustamisteenust. Busse ja potentsiaalseid peatumiskohti veel testitakse, täpne graafik avaldatakse järgmisel nädalal veebilehel www.narko.ee ja teenusepakujate kodulehtedel.

Volkswageni bussid on ümber ehitatud nii, et neis on võimalik samaaegselt pakkuda nii süstlavahetust , lihtsamaid tervishoiuteenuseid kui ka privaatselt nõustamisteenuseid. Bussides saab teha ka HIV-testi ja õppida üledoosi puhul elu päästva ravimi naloksooni kasutamist.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania keskuse juhataja Aljona Kurbatova sõnul on Eestis hinnanguliselt mitu tuhat narkootikume süstivat inimest, kelleni riik ei ole veel abiteenustega jõudnud.

„Eestis on palju narkootikumide tarvitajaid, kes erinevatel põhjustel ei jõua kahjude vähendamise keskustesse ja ei pääse seetõttu ligi nende jaoks eluliselt vajalikele teenustele. Kui kodu lähedal ei ole keskust või see ei ole ühistranspordiga ligipääsetav, on mobiilne teenus üks tõhusamaid viise abivajajateni jõudmiseks. Bussid annavad võimaluse minna narkootikume tarvitavate inimeste juurde, saada nendega kontakti, pakkuda tuge ja tutvustada erinevaid abivõimalusi kogemusnõustamisest ravini," ütles Kurbatova. „Samuti aitab bussides pakutav süstlavahetusteenus vähendada tänavale sattuvate kasutatud süstalde hulka, mis tõstab kõigi inimeste turvalisust. Narkootikumidest sõltuvuses olevaid inimesi saab ja tuleb aidata. Mobiilne kahjude vähendamine aitab meil seda senisest tõhusamalt teha."

Mobiilset teenust osutatakse paikades, kus toimub narkootikumide tarvitamine või kus liiguvad ja/või kogunevad narkootikume tarvitavad inimesed.

Tallinnas opereerib bussi ja pakub teenust MTÜ Convictus Eesti koostöös Viljandi Haiglaga, Ida-Virumaal Viljandi Haigla.

„Meil on hea meel, et süstlavahetusbuss sai osaks meie teenusest," ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere. „Vaatame sõltuvusravi kui tervikut, ükski osis eraldi ei toimi, vaid kasu on siis, kui kõik osapooled toimivad koostöös. Loodame, et bussi abil saame kontakti ka nende inimestega, kelleni meie info praegu ei jõua."

MTÜ Convictus Eesti juhataja Inna Farberi sõnul on bussid loogiline ja kauaoodatud täiendus Tallinnas juba avatud kahjude vähendamise keskustele. „Convictus pakub narkootikume süstivatele inimestele nii nõustamist kui ka süstlavahetust Lastekodu ja Sitsi tänava keskustes, lisaks teeme ka väljatööd, kus korjame tänavalt süstlaid ja suhteme tänaval inimestega, suunates neid vajadusel keskusesse," ütles Farber. „Buss võimaldab meil oma kogemusi ja oskusi senisest veelgi paremini rakendada ja jõuame nii rohkemate abi vajavate inimesteni."

Mobiilne kahjude vähendamise teenus on lisaks olemasolevatele ja loodavatele statsionaarsetele keskustele ja ka väljatööna toimuvale süstlavahetusele. Bussid hakkavad peatuma kokkulepitava graafiku alusel piirkondades, kus vajadus on kõige suurem – esmajoones Tallinna eri linnaosades ja Ida-Virumaal. Busside esialgne sõidugraafik avaldatakse järgmisel nädalal veebilehel http://www.narko.ee/kahjude-vahendamise-teenused/. Infot busside graafiku kaudu jagatakse ka kahjude vähendamise keskuste kaudu.

Busside ostmise ja ümberehituse teostas Møller Auto Tallinn OÜ koostöös Profile Vehicles Baltic OÜ-ga ja see läks kokku maksma 148 746 eurot (koos käibemaksuga).

Aastatel 1999-2017 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1639 inimest, sellel aastal septembri alguse seisuga 28 inimest. Peamiseks süstitavaks narkootikumiks on olenevalt piirkonnast kas fentanüül või amfetamiin.

Kahjude vähendamise eesmärk on vähendada kahju ja kulutusi, mida narkootikumide tarvitamine ühiskonnale, tarvitajale endale ja tema lähedastele tekitab. Eesti erinevates piirkondades on kokku kahjude vähendamise 34 teenuse osutamise kohta, millest 14 on statsionaarsed keskused ja 20 väljatööl põhinevad. Enamik teenuseid asub Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Tapal, Pärnus ja Paides. Eestis on ligi 5500 kahjude vähendamise teenuse kasutajat ja teenuseid kasutatakse aastas üle 110 000 korra.

Tallinnas asuvad statsionaarsed kahjude vähendamise keskused aadressidel Lastekodu 6, Sitsi 28 ja Magasini 32. Järgmisena avatakse keskus Lasnamäe Plasti tänava Peterburi tee poolses otsas moodulhoonena. Nimekirja kõikidest kahjude vähendamise keskuste asukohtadest leiab siit: http://www.narko.ee/kahjude-vahendamise-teenused/

2017. aasta statistika kahjude vähendamise teenuste kohta Eestis on leitav siit: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154228834092_KahjudeVahendamine.pdf

FOTOD (fotode autor Raul Mee): https://www.dropbox.com/sh/67mug6ra50zs4mg/AAC7oUK6qulSKzhZk5yx9Pp7a?dl=0

--------------------------------------------------------------

Kogukondliku turvalisuse 2018. aasta maakondliku toetusvooru taotluste esitamise tähtaja pikendamine

Viiendat aastat korraldab Siseministeerium turvalisuse edendamiseks projektikonkursi. Sellest aastast on toetusvooru läbiviijaks maakonnas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.


Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.


Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;

suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);

aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus;

vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse üksus.

Ühe projekti toetuse piirsumma on 3500 eurot.

TUR18_toetusvooru_tingimused
TUR18_taotlusvorm
TUR18_taotluse_eelarve_vorm
TUR18_hindamismetoodika_2018

Taotluste esitamise tähtaeg: 19.10.2018.a. kell 16:30.

Taotlus esitada elektrooniliselt e-posti aadressile: ivol@ivol.ee, märksõna: TUR18 toetusvoor

Info: Urmas Tokman, turvalisuse spetsialist, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,

e-post: urmas@ivol.ee, tel 5854 2331

 

 

 

Kogukondliku turvalisuse 2018. aasta maakondlik toetusvoor

Viiendat aastat korraldab Siseministeerium turvalisuse edendamiseks projektikonkursi. Sellest aastast on toetusvooru läbiviijaks maakonnas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.


Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna loomiseks võrgustunud, kus igaühe teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu on tagatud laiemalt ohtude ennetamine ning nutikas ja tulemuslik reageerimine õnnetustele, korrarikkumistele ja kuritegudele.


Kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus toetatakse taotlusi, mis:

edendavad kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel;

suurendavad turvalisuse loomisse panustavate ühenduste vahelist koostööd (sh edendavad võrgustikupõhist koostööd);

aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse tõstmisele.

Taotlejaks võivad olla:

Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle liikmeks ei ole või kelle asutajaks ei ole riik või kohaliku omavalitsuse üksus;

vabatahtlikku päästekomandot pidav kohaliku omavalitsuse üksus.

Ühe projekti toetuse piirsumma on 3500 eurot.

Taotlusvoor avatakse 01.09.2018.a.

TUR18_toetusvooru_tingimused
TUR18 taotlusvorm
Taotluse eelarve vorm
TUR18 hindamismetoodika_2018

Taotluste esitamise tähtaeg: 01.10.2018.a. kell 16:30.

Taotlus esitada elektrooniliselt e-posti aadressile: ivol@ivol.ee, märksõna: TUR18 toetusvoor

 

Info: Urmas Tokman, turvalisuse spetsialist, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,

e-post: urmas@ivol.ee, tel 5854 2331

 

 

 

 Projekti nimetus: Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine

Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

SFOS-i kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003

 

Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude ümarlaud 06.07.2018. a. Kohtla-Järvel.

Eesmärk: kogukondade kaasamine kohaliku ja maakondliku rahvatervise ning turvalisuse tugevdamiseks.

Osalejad: Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmed, Kohtla-Järve linna ja Lüganuse valla kogukondade esindajad.

 

 

 

 

 Projekti nimetus: Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine

Toetatav tegevus 2.4. Maakondliku võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

SFOS-i kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003

Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude ümarlaud 31.05.2018. a. Jõhvis.

Eesmärk: kogukondade kaasamine kohaliku ja maakondliku rahvatervise ning turvalisuse tugevdamiseks.

Osalejad: Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmed, Alutaguse, Toila ja Jõhvi valla kogukondade esindajad.

 

 

 

 Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude baaskoolitus 22.05.2018.a. Toilas.

Baaskoolituse eesmärgiks on omandada: teadmised   rahvatervise   ja   siseturvalisuse   laiemast   käsitlusest   ja   peamistest eesmärkidest, kogukonnakesksest lähenemisest

Osalejad: Ida-Viru maakonna tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmed.

 
 

 

1. jaanuaril 2018 jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkt 37 alusel ning  1. jaanuarist 2018 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse § 10512 lõike 2 ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse § 10 lõike1 alusel ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõike 1 alusel, on rahvatervise ja siseturvalisuse ülesanded delegeeritud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule.