Uudised

03.09.2018

Tervise Arengu Instituut värbas „Septembris ei joo" aktsioonis osalejatele personaaltreeneri

Aktsiooniga „Septembris ei joo" liitunutele on tänavu abiks peatreener, kes aitab kampaaniaga liitunuid igapäevaste soovituste ja nõuannetega. Eelmisel aastal osales aktsioonis 20 000 inimest. Ettevõtmise korraldaja Tervise Arengu Instituut (TAI) ootab, et sel aastal kasvab veelgi nende inimeste hulk, kes otsustavad septembris kuuks ajaks alkoholist pausi teha.

„September on hea aeg, et anda organismile pärast suvist peo- ja grillihooaega alkoholist taastumiseks puhkust", ütles TAI terviseriskide ennetamise keskuse juhataja Anneli Sammel. „30 päeva alkoholivaba elu on võimalus proovida, milline on minu elu, tervis ning ka maailmapilt ja sotsiaalsed suhted, kui alkoholi üldse mitte tarvitada. Paljudel inimestel selline kogemus täiskasvanueas üldse puudub."

Sammeli sõnul on Eesti inimeste alkoholitarbimine aastate jooksul oluliselt langenud, ent seda peetakse endiselt normiks. „Inimesed, kes otsustavad alkoholitarvitamist vähendada või loobuvad alkoholist sootuks, tunnevad sageli, et nendest ei saada aru. Kampaania toetab vähema alkoholiga elustiili ja inimesi, kes on otsustanud sellise valiku teha," lisas ta.

Tänavuse kampaania koondpealkiri on „Septembris eijooks" ning selle keskseks persooniks on armastatud ja nooruslik näitleja Luule Komissarov, kes treenerina abistavaid nõuandeid jagab ja motivatsiooni süstib.

Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Soovitame oma liitumine ka kinnitada kampaania veebilehel septembriseijooks.alkoinfo.ee või Facebookis lehel www.facebook.com/septembriseijoo.

 

„Loomulikult on lihtsam ja ka lõbusam seda teha sõprade või kolleegidega ühiselt. Seepärast kutsume üles ka organisatsioone üles aktsioonile toetust näitama, see on tööandjatele hea võimalus näidata eeskuju ning poolehoidu tervislikele eluviisidele," lausus Sammel.

Kampaaniat „Septembris ei joo" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.

 

Lisainfo:

Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

 

 

31.08.2018

Vaid ligi pooled rinna- ja emakakaelavähi ning kolmandik jämesoolevähi sõeluuringule kutsutavatest osalevad uuringus

2017. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka. Madalam oli kutsutavate osalemine emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul – vastavalt 50,7% ja 36%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.

Eestis kutsutakse naisi vanuses 50–62 rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. 2018. aastast alates hakati laiendama sihtrühma kuni 69-aastaste naisteni.

2017. aastal oli registri andmetel rinnavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 61 925 (2016. a 55 700 naist). Neist käis aasta jooksul sõeluuringul ehk tehti mammograafia uuring 34 625 naisele (2016. a 31 372), mis moodustas 55,9% kutsutavatest (2016. a hõlmatus 56,3%).

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel juhul, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Vähi sõeluuringute registri andmetel oli eelmisel aastal emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 56 084 (2016. aastal 56 334). 2017. aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 28 458 naisele, mis moodustas 50,7% kutsutavatest (2016. a tehti PAP-test 25 860-le naisele, hõlmatus 45,9%).

Esmaseid rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringu kutseid saadeti jaanuarist oktoobrini (aasta lõpus saadeti korduskutsed). Kui naine oli enne planeeritavat kutse saatmist juba mammograafia uuringul käinud või PAP-test tehtud, siis kutset ei saadetud. Kutset ei saadetud ka sel juhul, kui inimese postiaadressi andmed rahvastikuregistris olid puudulikud. Sellest aastast on kõigil sõeluuringutele kutsutavatel ka digitaalne kutse patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning paberkutset pole uuringule minekuks vaja ära oodata.

Jämesoolevähi sõeluuringule on kutsutud nii mehed kui ka naised vanuses 60–69 iga kahe aasta järel. Eelmisel aastal olid kutsutud sõeluuringule 60- ja 62-aastased mehed ning naised, 2018. aastal lisandusid mehed ja naised vanuses 64 aastat. Igal aastal lisandub sõeluuringusse üks sünnikohort, kuni saavutatakse eesmärk vanusevahemik – 60–69 aastat.

2017. aastal jämesoolevähi sõeluuringu kutseid posti teel ei saadetud, sõeluuringule kutsusid perearstikeskused või pöördusid inimesed ise osalemiseks perearstikeskustesse. Eelmisel aastal oli kutsutavaid mehi ja naisi kokku 35 371, neist 12 735 meest ja naist osales sõeluuringus (hõlmatus 36%). Kõige kõrgem osalemisprotsent oli Jõgeva, Lääne ja Võru maakonnas, kus osalesid üle poolte kutsutavatest, vastavalt 56,8%, 53,9% ja 53,1%.

Lähemalt on võimalik uurida tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2017. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute kohta.

Tänavu kutsuti rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 ja emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsuti mehi ja naisi sünniaastatega 1954, 1956 ja 1958.

2018. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2019. aasta jaanuari lõpuni. Kui Te ei ole veel osalenud ning kuulute sihtrühma, ei pea Te jääma ootama kutset, vaid broneerige aeg Teile sobivas asutuses. Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on asutuste kontaktid leitavad Haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kui Teil on olemas kehtiv ravikindlustus, on sõeluuring Teile tasuta. Lisainformatsiooni sõeluuringute kohta on võimalik leida Haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/soeluuring

 

 

 

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut 

tel: +372 6593810, +372 5266464

gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

#muudamemaailma

 

25.06.2018

Baltimaade võrdlus: Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis ja Leedus

Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud kogumikust „Health in the Baltic Countries 2016".

Ehkki oodatav eluiga on kõigis Balti riikides aasta-aastalt pikenenud, jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani. Veel suurem on erinevus meeste puhul - Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 aastat, Euroopa Liidu meeste keskmine oodatav eluiga on aga 78 aastat. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidus kõige madalamad, Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on nii Eestis kui ka Leedus 6,7%, Lätis 5,7%.

Tervishoiuressursside kasutamises on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Kogumiku „Health in the Baltic Countries 2016" koostas Tervise Arengu Instituut koostöös Läti ja Leedu kolleegidega. Tegemist on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimase, 25. väljaandega. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.

Täismahus kogumikuga saab tutvuda siin: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/152948607288_Health_in_the_Baltic_countries_2016.pdf

 

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut 

tel: +372 6593810, +372 5266464

gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

 

 

11.06.2018: Käivitus üleeuroopaline laste ülekaalu uuriv teadusprojekt

Juuni alguses käivitus neli aastat kestev ning 15 riiki ja 31 teadus- ja valitsusasutust kaasav uurimisprojekt STOP , mis on Euroopa suurim laste rasvumise vastu võitlemiseks loodud algatus. Eestist osaleb uurimisprojektis Tervise Arengu Instituut (TAI).

Projektiga STOP – Teadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas – otsitakse lahendusi juba epideemia mõõtmeid võtvale laste ülekaalulisuse probleemile, millel on tõsised pikaajalised mõjud terviseseisundile, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Sellel nädalal kogunes Londonisse kahepäevasele nõupidamisele enam kui 70 projektis osalejat: teadlased, poliitikakujundajad ja sidusrühmade esindajad.

Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Suurbritannias on ülekaaluline iga viies 5-19-aastane noor, kuid näiteks Kreekas, Maltal ja Itaalias on ülekaalus iga kolmas samas vanuses inimene. Ka Eestis on rahvastiku toitumise uuringu põhjal 6-13-aastaste laste puhul ligi kolmandik ülekaalulised või rasvunud. Pisut parem on meil olukord teismelistega: pea iga neljas 14-17-aastane noor on liigse kehakaaluga.

 

„Kui laste rasvumise trend jätkub, on aastaks 2025 mõnedes Euroopa riikides rasvunud juba rohkem kui üks kolmest täiskasvanust. Uurimisprojektiga soovitakse leida ja testida kõige tõhusamaid ennetusviise laste ülekaalu tekkimisele ning parimaid võimalusi selle raviks ja ohjamiseks, seda just nooremate, alla 12-aastaste laste seas," ütles TAI vanemteadur Anu Aaspõllu. 

„Uurime, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond nii lapsevanemate kui ka laste endi eluviise ja seda juba varasest lapseeast alates. Projekti ühe tulemusena oodatakse ka toiduainetööstuse ja kaubandusettevõtete vastutustunde kasvu lastele suunatud toodete müümisel ning loodetavasti tekib nende poolt ka innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta laste tarbimisharjumusi tervislikumaks," lisas ta.

Muuhulgas hinnatakse projektis ka Euroopa riikide valitsuste võimalusi kasutada laste ülekaalu vastu võitlemisel hoobasid, nagu maksud, toiduainete märgistamine, reklaamipiirangud jm.

Projekti rahastab Horizon 2020 kaudu Euroopa Komisjon ja selle eelarve on 9,95 miljonit eurot. Projekti koordineerib Imperial College of Science Technology and Medicine Suurbritanniast. Lisaks Eestile on osalejad Itaaliast, Rumeeniast, Portugalist, Prantsusmaalt, Belgiast, Sloveeniast, Rootsist, Horvaatiast, Soomest, Šveitsist, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest ja Uus-Meremaalt.

Ülekaalulisuse põhjuste väljaselgitamiseks kasutatakse uurimisprojektis mitmekülgset  lähenemist, et leida lahendusi nii ühe inimese kui ka riigi tasandil nii Euroopas kui ka kogu maailmas tervikuna. TAI osaleb projekti käigus erinevates tööpakettides, mille eesmärkideks on muuhulgas kehtivate toitumist mõjutavate põhimõtete analüüsimine ja seadusandluse mõjutamine ning laste vähese füüsilise aktiivsuse probleemiga tegelemine.

 

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut  |  Tel: +372 6593810, +372 5266464  |   gea.otsa@tai.ee

 

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

 

21. mai 2018 : TAI kampaania: kondoom on uues seksuaalsuhtes sama elementaarne kui turvavöö autosõidul

Täna algav sotsiaalkampaania „Miljon põhjust armastada" tuletab meelde, et kondoom on kõige kindlam ja soodsam viis HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste vältimiseks.

Kampaania on mõeldud kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele.

„Kondoomi kasutamine partneri puhul, kelle HIV-staatus pole selge, peaks olema sama enesestmõistetav kui autosõidul turvavöö kinnitamine. Samuti hoolib kondoomi kasutav inimene nii enda kui oma partneri tervisest," ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel. „Mitmed seksuaalsel teel levivad nakkused ja HIV võivad kulgeda pikka aega ilma sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi oma nakatumisest teadlik olla. Ainus viis kindel olla on teha HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid. Uue suhte puhul on aga kondoom ainus vahend, mis seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIVi eest kaitseb."

Kuigi kampaania on suunatud kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele, siis eraldi pöörab TAI tähelepanu inimestele vanuses 35-55, kuna üle poolte uutest HIV juhtudest on just sellest vanusgrupist.

Perteli sõnul kasutavad selles vanuses inimesed kondoomi oluliselt harvem kui noored. 35-55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest. Juhuvahekorras on olnud eelnimetatud vanusgrupist viiendik meestest ja iga kaheksas naine.

HIV testi on võimalik teha piiramatu arv kordi tasuta perearsti juures, ning samuti HIV nõustamise ja testimiskabinettides, seksuaaltervise- ja meestekliinikutes, naistearstide ja muude eriarstide juures. Kiirteste müüvad ka apteegid.

Kampaania kestab suve lõpuni tänavatel, televisioonis, raadios ja internetis. Kampaania info on kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles veebilehelt www.hiv.ee, kust leiab nii lisainfot seksuaalsel teel levivate infektsioonide kohta kui ka teisi põhjuseid, miks kondoomi kasutada.

Eesti on uute HIV nakatumiste hulga poolest suhtena elanikkonna suurusesse Euroopas Läti järel teisel kohal. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 219 uut HIV juhtu. Kokku on Eestis HI-viirus diagnoositud 9 792 inimesel

 

 

8. mai 2018: Uus ja tasuta käsiraamat „VEPA kodu" aitab vanematel arendada laste sotsiaalseid oskusi

Täna avaldas Tervise Arengu Instituut (TAI) lastevanematele mõeldud käsiraamatu „VEPA kodu", mis toetab vanemaid lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel kodus. Raamat on elektrooniliselt kättesaadav tasuta veebilehel veebikeskkonnas https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018

TAI VEPA programmi projektijuhi Anita Baumbachi sõnul on raamat eeskätt mõeldud neile vanematele, kelle lapse klassis kasutatakse VEPA käitumisokuste mängu metoodikat, ent kasulikke nõuandeid ja elemente igapäevaseks eluks leiavad raamatust kõik emad-isad-vanavanemad.

„VEPA mõju laste heaolule on koolikeskkonnas põhjalikult uuritud ja hinnatud ning tulemused on muljetavaldavad. Kolme kuuga vähenevad käitumis- ja emotsionaalsed probleemid ning suureneb kaaslastega arvestamine ja üksteise toetamine. VEPA pikaajalisem mõju on aga laste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste areng, mis ennetavad sõltuvuste teket noorukieas," ütles Baumbach. „Sarnaseid tulemusi on võimalik saavutada ka kodus, toetades VEPA abil lapse igapäevaseid tegevusi ja õppimist."

Metoodika kasutamine kodus aitab lapsel harjutada püsivust, paremini toime tulla tugevate tunnetega, arvestada rohkem pereliikmetega ja kujundada terviklikku minapilti. Nii saab lapsevanem toetada lapse positiivset arengut. VEPA vanemaraamat selgitabki, kuidas seda lihtsate võtete abil ja mänguliselt teha.

„VEPA metoodikat sobib kasutada ka siis, kui silmnähtavaid probleeme pole. Ent raamat annab nõuandeid, mida teha näiteks siis, kui lapsel on keeruline end ühelt teiselt tegevusele ümber lülitada, kui on probleeme madala enesehinnanguga või kui laps ei suuda kontrollida oma valju häält," tõi Baumbach näiteid.

VEPA on rahvusvaheliselt tõenduspõhine metoodika, mis lihtsustab õpetaja tööd ja parendab õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika mõjul vähenevad õpilaste käitumisprobleemid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning vägivaldne ja agressiivne käitumine; see-eest paranevad õpiedukus ja prosotsiaalne käitumine (st hoolimine teiste inimeste tunnetest, oma asjade jagamine, abivalmidus, lahkus jms) ning sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus, eneseregulatsioon). Nii tõuseb õpilaste kohanemisvõime ja nad oskavad erinevates olukordades paremini toime tulla.

Eestis on VEPA metoodika kasutusel alates 2014. aastast. Metoodika on Eesti oludele kohandatud ja kättesaadav nii eesti kui vene keeles kõikides Eesti maakondades. VEPA metoodikat on katsetanud  üle 170 õpetajat enam kui 80 koolis. Selle aja jooksul jõudsid VEPA mänguga tutvuda enam kui 3500 õpilast.

Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Loe raamat „Vepa kodu" siin https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018

 

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut  |  Tel: +372 6593810, +372 5266464  |   gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

 

 

26. aprill 2018: TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit

Veerand Eesti täiskasvanutest on füüsiliselt täiesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid 7 protsenti täiskasvanutest. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna liikumispüramiidi, mis aitab oma nädalast liikumist jälgida.

TAI koostatud liikumispüramiid on graafiline mudel, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik. Liikumispüramiidil on füüsilised tegevused jaotatud neljaks korruseks. Kõige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igapäeva tegevustest, sellele järgneb aeroobsed tegevused, jõu-, venitus- ja tasakaalu harjutused ning püramiidist kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused.

Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid - eestimaalased istuvad aina enam – 41 protsenti inimestest veedavad enamuse tööajast istudes. Probleeme on ka püramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igapäeva elu lahutamatuks osaks.

„Kaasajal elu ei paku niipalju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest," ütles TAI  teadur Leila Oja. „Seetõttu tuleb ise teadlikult otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik."

Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud 2-3 korra peale nädalas. Selleks sobib näiteks jooksmine  ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Lisaks tuleks 2-3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on püramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma kõige vähem aega, kuid ka siin on püramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.

Liikumise positiivne mõju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul välja paistab, rõhutas Oja. „Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab riski luudehõrenemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka  depressioonisümtomite vähenemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paraneb ka mälu ning õppimisvõime."

Samas on Oja sõnul liikumis- ja treeningvõimalusi juurde tulnud ja uuringutulemused näitavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik täiskasvanutest harjutavad vähemalt paar korda nädalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on vähenemas täiesti passiivsete täiskasvanute hulk.

Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames pööratakse tähelepanu liikumisele, terve kuu jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused

Loe liikumise kohta lisa: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine

 

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut  |  Tel: +372 6593810, +372 5266464  |   gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut