Ida-Viru õiglane üleminek

Справедливый переход в Ида-Вирумаа ...

Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele on maksimaalsel võimalikul määral tagatud elanike, kohalike omavalitsuste ja riigi heaolu säilimine ning ettevõtjatele tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel.

Kõige otsesemalt puudutab õiglase ülemineku protsess Ida-Virumaad. Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek CO² intensiivse majanduse ümberkorraldamist. See hõlmab endast nii põlevkivi sektori ümberkorraldamist kui maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamist koos töötajate oskuste arendamisega ja elukeskkonna parandamist, mis tagab piirkondliku tööhõive, sissetulekute säilimise ja Eesti strateegilise varustatuse elektrienergiaga.

IVOL üldkogu 19.02.2020. otsusega nr 6 on moodustatud Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku platvorm. Platvormi roll on õiglase ülemineku arutelude ja kaasamise korraldamine. Platvorm töötab läbi erinevad arvamused ning formuleerib ettepanekud õiglase ülemineku korraldamiseks, mis on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga seotud strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil.

 

Õiglase ülemineku territoriaalse kava avalikustamine.

Õiglase ülemineku territoriaalne kava eesti keeles

Территориальный план справедливого перехода vene keeles

Algas eurotoetuste investeerimisstrateegia avalik konsultatsioon

Rahandusministeeriumi pressiteade

6.10.2021

Rahandusministeerium saatis avalikule konsultatsioonile 3,37 miljardi euro ulatuses eurotoetuste eesmärke ja oodatavaid tulemusi kirjeldava rakenduskava ning partnerlusleppe järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste kasutamiseks. Tagasisidet ootab ministeerium 1. novembriks.

„Järgmise seitsme aasta jooksul aitab euroraha Eestit tulevikuks valmis panna.  Teadusmahukama ja ressursse säästva majanduse arendamine, digi- ja rohepöörde tegemine ainult Eesti maksurahaga võtaks meil oluliselt rohkem aega," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Praeguse avaliku konsultatsiooni käigus on kõigil võimalik kaasa rääkida, kuidas euroraha kõige paremini Eesti tuleviku jaoks kasutada."

Aastatel 2021-2027 saab Eesti toetust 1,7 miljardi euro mahus Euroopa Regionaalarengu Fondist, 780 miljonit Ühtekuuluvusfondist, 534 miljonit Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning 354 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist.

Struktuuritoetuste kasutamisel on Eestil kuus suurt eesmärki: nutikam, rohelisem, sotsiaalsem, inimestele lähedasem ja ühendatum Eesti ning õiglane üleminek.

Nutikam Eesti tähendab, et Eesti peaks olema hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvatavad konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teevad riigivalitsemise tõhusamaks. Kokku 740 miljoni euro suuruse toetuse raames plaanitakse rahastada näiteks Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamist ja digitehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka e-riigi arendamist ning kiire interneti ühenduvuse parandamist - näiteks investeeritakse 5G levialasse transpordikoridorides ning elupiirkondades, samuti suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse turutõrkepiirkondades.

Rohelisem Eesti tähendab investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergia arendamisse ja kliimamuutuste ennetamisse ning nende mõjude leevendamisse. Kokku 780 miljoni euro suuruse toetuse abil on plaanis rekonstrueerida korterelamuid energiatõhusaks, investeerida taastuvenergiasse - sealhulgas biometaani ning küttesüsteemidesse -, arendada ringmajandust ja toetada ettevõtteid ressursitõhusamate lahenduste kasutuselevõtul. Samuti investeeritakse keskkonnasäästlikku linnatransporti.

Sotsiaalsema Eesti eesmärgi raames on plaanis edendada tööhõivet, haridust ja oskuste omandamist ning nende vastavusse viimist tööturu vajadustega, suuremat sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kokku 680 miljoni euro eest rahastatakse muuhulgas elukestvat õpet, kutsesüsteemi reformi, korrastatakse põhikoolivõrku, pakutakse tugiteenuseid noortele, kes ei õpi ega tööta, edendatakse tööhõivet ning pakutakse toiduabi  ja esmatarbekaupu enim puudust kannatavale inimestele. Samuti investeeritakse pikaajalisse hooldusesse ning tervishoiutaristusse.

Ühendatuma Eesti loomiseks investeeritakse 521 miljonit eurot peaasjalikult transpordivõrku. Arendatakse ja rekonstrueeritakse raudteid, sealhulgas rajatakse Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikke peatusid ning ehitatakse välja Pärnu rahvusvaheline reisiterminal, elektrifitseeritakse raudteid, investeeritakse üleeuroopalise TEN-T maanteevõrgustiku valmis ehitamisse ning investeeritakse maapiirkondade kergliiklusteedesse.

Inimestele lähedasema Eesti eesmärki suunatakse 193 miljonit eurot, millest enamik läheb regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste arendamiseks väljaspool suurlinnu. Samuti toetatakse linnaruumi arendamist ja targa linna pilootlahendusi, ent ka elurikkuse suurendamist Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Eesmärk on parandada kõigis piirkondades töökohtade ning kvaliteetsete teenuste kättesaadavust ja muuta elukeskkond kõikjal meeldivamaks.

Õiglase ülemineku raames investeeritakse 340 miljonit eurot Ida-Virumaale. Selleks enamik läheb Ida-Viru ettevõtluse toetamiseks, mitmekesistamiseks ning selle teadmusmahukuse kasvatamiseks ning töötajate ümberõppesse. Samuti investeerib Eesti Euroopa Liidu vahendite toel Ida-Virumaa elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisesse: kaasajastatakse kaugküttesüsteeme, panustatakse keskkonnaprobleemide lahendamisesse ning arendatakse sotsiaalteenuseid.

Avalikule konsultatsioonile läinud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021-2027 on strateegia, kus kirjeldatakse konkreetsed Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgid, oodatavad tulemused ja kavandatavad tegevused.

Samuti avalikule konsultatsioonile läinud partnerluslepe on strateegiline raamistik, milles Eesti ja Euroopa Komisjon lepivad omavahel kokku ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi peamised rahastamisprioriteedid, eesmärgid ning vahendite administreerimise üldise korralduse.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamisega paralleelselt toimub keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Aruande kavand avalikustatakse oktoobri teisel nädalal ning on kõigile osapooltele kommenteerimiseks ja seisukohtade esitamiseks kättesaadav oktoobri vältel. Novembri alguses toimub avalik arutelu, täpne kuupäev ja koht avaldatakse koos hindamisaruandega.

Järgmise seitsme aasta eurotoetuste plaanidega tutvuma, arvamust avaldama ja omapoolset tagasisidet andma on oodatud kõik inimesed ja organisatsioonid. Dokumentidega on võimalik tutvuda ning tagasisidet anda eelnõude infosüsteemi ja osalusveebi vahendusel. Rahandusministeerium ootab tagasisidet 1. novembrini aadressil eurotoetused@fin.ee.

Lisainfot uue perioodi toetuste ning avaliku konsultatsiooni kohta leiab aadressilt http://www.struktuurifondid.ee/.

28.-29. aprillil 2021 toimunud Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad on järelvaadatavad.

Suur tänu kõigile, kes osalesid Ida-Viru õiglase ülemineku visioonipäevadel! 

Visioonipäevad on järelevaadatavad ürituse veebikeskkonnas SIIN. Sealt samast on leitavad ka lauaaruteludel kasutatud meetmete infolehed. Ürituse fotod on kättesaadavad visioonipäevade Facebook'i lehel ning kokkuvõtvat pressiteadet saab lugeda SIIN.

 

16.02.2021. toimus õiglase ülemineku platvormi veebiseminar  ZOOM keskkonnas

Ettekanded: 

Ida-Viru maakonna arengustrateegia muutmine

Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator

Õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamine, viimased arengud ja edasised tegevused

Ivan Sergejev Rahandusministeeriumi Õiglase ülemineku koordinaator

Seminari kokkuvõte

Õiglase ülemineku infoseminar 15.12.2020

15.12.2020. toimus veebiseminar, mille käigus anti ülevaade, mis seisus on Õiglase Ülemineku kava koostamine ning millised on plaanid edaspidiseks.

Paralleelselt on toimumas mitme erineva strateegilise dokumendi uuendamine/koostamine, mis kõik on väiksemal või suuremal määral seotud õiglase ülemineku tegevustega.

Rahandusministeerium uuendab Ida-Virumaa tegevuskava ning koostab õiglase ülemineku kava koos rahastamismeetmetega.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega uuendab Ida-Viru maakonna arengustrateegiat ja koostab maakonna õiglase ülemenineku tegevuste kava.

Lisaks on koostamisel arengustrateegia alamplaanid: äriplaan (Plaan B), süsinikuheitmete kasutamise plaan (Plaan C), roheplaan (Plaan G) ja hariduse plaan (Plaan E).

Kõik strateegia alamplaanid annavad sisendi õiglase ülemineku tegevuste kavandamiseks. 

Seminari ettekanded:

Ida-Virumaa tegevuskava ja õiglase ülemineku meetmete koostamise ülevaade (Rahandusministeerium)

Ida-Viru maakonna arengustrateegia muutmise tegevuste ülevaade (Ida-Viru Ettevõtluskeskus)

B ja C plaanide koostamise ülevaade (Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus)

Ida-Viru äriplaani koostamise ülevaade (Civitta Eesti)

Ida-Viru süsiniku heitmete kasutamise strateegia (Plaan C) koostamise ülevaade (Energex Energy Experts)

Ida-Viru roheplaani (Plaan G) koostamise ülevaade (ELF, Cleantech forEST)

Ida-Viru haridusplaani (Plaan E) koostamise ülevaade (Ida-Viru haridusklaster)