« Tagasi

Aab: omavalitsused stardivad uuel eelarveaastal healt positsioonilt

01.10.2020

Rahandusministeeriumi pressiteade

Eile riigikogule üle antud 2021. aasta riigieelarve eelnõu tagab kohalikele omavalitsustele järgmiseks eelarveperioodiks arvestatava rahalise baasi. Eelnõu järgi ulatuvad omavalitsuste tulud uuel aastal 2,3 miljardi euroni, mis on heaks pinnaseks piirkondlikele arengutele.

„Omavalitsuste sissetulekud on viimastel aastatel tunduvalt kasvanud, viimase kümne aastaga on kasv olnud kokku üle 70%," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul lõpetavad omavalitsused 2020. aasta 90 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga ning prognooside kohaselt on uuel aastal maksutulu tulemas ligi 1,3 miljardit eurot. "Ehkki omavalitsuste tuludest moodustavad maksud üle poole, aitab riik omalt poolt laekumisi igati kasvatada ning kohapealset tegevust toetada. Näiteks viimase kolme aastaga oleme tasandusfondi toetuse tõstnud 107 miljonile eurole."

Omavalitsuste tulude laekumine on stabiliseerunud olenemata COVID-19 eriolukorra põhjustatud majanduslangusest. „Vaatamata koroonakriisile läheb meie omavalitsustel täna hästi ning järgmisele aastale minnakse vastu tugevas finantsseisus," tõdes Aab. „Loodetavasti on siin abiks 130 miljoni eurone kriisiabi, mida omavalitsused saavad veel kasutada ka 2021. aastal."

Samuti on eelarves omavalitsustele ette nähtud lisavahendid. „Kohalike teede jaoks eraldame täiendavalt 20 miljonit eurot, et vallad saaksid parandada nende teede olukorda, mis täna teenindavad rohkelt kaubavedusid ja ettevõtlust," tõi Aab näite. „Kindlasti võimaldab see raha rajada maapiirkondadesse kvaliteetsema ja ohutu taristu, millest tõuseb tulu nii äritegevusele kui kogukonnale."
Aabi sõnul annavad suuremad rahalised vahendid rohkem võimalusi kohalikku ellu panustada. „Kutsun omavalitsusi üles omavahenditest julgelt investeeringuid tegema," ütles minister. Lisaks infrastruktuuri rajamisele tähendab kohaliku elu edendamine ka kauplusi, koole, haiglad, elamuid jms. „Teenustesse ja heaolusse investeerimine tasub end igati ära, tõstab maakohtade elukvaliteeti ning julgustab ühtlasi inimesi maale kolima."

Lisaks panustab riik omalt poolt järgmisel aastal piirkondade arengusse läbi erinevate regionaaltoetuste kokku 88 miljoni euroga. Ühe suurema ettevõtmisena investeeritakse 42 miljonit eurot riigimajade loomiseks maakonnakeskustesse, mis lihtsustub asutuste vahelist koostööd ja parandab kohalikule kogukonnale teenuste pakkumise kvaliteeti.

Kuna riigi üheks prioriteediks on jätkuvalt omavalitsuste võimekuse tõstmine, on 2021. aasta eelarvesse lisatud erinevad majanduse ergutamise meetmed, mis suurendavad omavalitsuste tulumaksu laekumist 15 miljoni euro võrra.

Samuti on rahandusministeeriumi eestvedamisel vastu võtmisel uus seadus taastamaks 2025. aastast kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetus suurusega 500 000 kuni 1,5 miljonit eurot omavalitsüksuse kohta. Need toetuskulud kantakse aga juba 2026. aasta riigieelarvesse.

Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, kelle korraldada on lasteaiad ja koolid, teed, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalkaitse, huvitegevus ja teised avalikud teenused. Omavalitsuste tuludest 61% laekub maksudest, 24% tasandus- ja toetusfondist ning 15% muudest allikatest.