Esmaspäeval 14.12.20 toimub koostöös riigiametitega Ida-Viru kriisizoom. Kutsutud on kogu Ida-Viru turismisektor, meedia. Peamine millele täna vastust oodatakse on toetusmeetme suurus, sisu ja avamisaeg.

Valitsuse 12.12.20 otsusega on Ida-Virumaa turismisektori tegevus suletud. 2020 a. Oktoobri seisuga on Ida-Viru turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid/asutusi 160, töötajaid 1500 ning ainuüksi majutusasutuste 1 kuuline sulgemine koos taasavamisega maksab ligi 4 miljonit eurot. Käive langeb sulgemisotsusega valdavalt 0 euroni ja juba kevadest kriisis sektoril varud puuduvad. Koondamine ohustab pea 50% erasektori töötajatest kui sulegmistoetust koheselt ei tule.

Ida-Virus on paralleelselt käimas 2 kriisi: turismi lockdown ning põlevkivisektori koomale tõmbumine. 2020 aastal kadus just 1000 töökohta põlevkivisektorist. Kui lisandub turismikoondamine on katastroof käes.

Ida-Viru turismi vedav turismiklaster koondas andmed Statistikaametist ning viis värskelt läbi klastri kriisiküsitlused mis annab võimaluse sektorit analüüsida. Olulisim teadmine mis küsitlus andis on kulude mastaapsus mis tekib sektori sulgemisest. Ainuüksi majutussektori 1 kuuks sulgemine ning taasavamine moodustab 4 milj.eurot. Suurima mõjuga nii turistidevoole kui sulgemiskuludele on spaad. Ühe suure spaa sulgemine 1 kuuks maksab ligi 350 tuh eurot ja taasavamiskulu on samas mahus. Küsitlusest selgus, et ca 50 kohalise hotelli sulgemine kuuks ja taasavamine maksab ligi 65000 eurot, suuremaid hotelle on maakonnas 8. Sellist olukorda pole ettevõtetel võimalik üle elada nüüd kus märtsist alates on turismisektori kriis, varud kasutatud ja ettevõtete tulu seoses sulgemisega 0.

Turismiettevõtetele oli valitsuse sulgemisotsus šokk. See tuli täiesti ootamatult. Edasi on ettevõtted pidanud kiirkorras tühistama kõik suure pingutusega aastalõpuks saadud broneeringud, tühistama kõik tegevusega seotud tellimused (toiduainetest alates) kogu tegevuse ümber korraldama. Kõige suurem mure on personaliga-kustkohast võtta palgaraha kui tulu on 0 eurot. Oma vahenditest on see ebareaalne.

Kui toetuse ei tule ning tegevus tuleb lõpetada siis näiteks 1 suure spaa tegevuse lõpetamise järel samas kohas spaa tegevuse alustamine maksab 20 milj.eurot ning võtab 1,5 aastat aega. Suuri spaasid on maakonnas 4, lisaks 2 mõisaspaad. Kokku tekiks spaade tegevuse lõpetamisel ja taasavamisel investeeringuvajadus ligi 100 milj. Eur. Tänases Eestis maapiirkonda selliseid investeeringuid keegi ei tee.

Ida-Virumaa on turismikollapsi juba varasemalt üle elanud. See oli 1990-te aastate alguses kui suured sanatooriumid nõukogude võimu lõppedes tegevuse lõpetasid. Kas mäletate millal olukord taastuma hakkas? Nt. Meresuu SPA käivitati alles 2008 a. Sektori taastumine võtab ligi 20 aastat.

Turismisektori aastakäive Ida-Virumaal on ligi 33 milj.eurot. Tööstuse kõrval pole käive suur, kuid sektori mõju on primaarne maakonna mainele ja elukeskkonnale. Sektori turunduseelarve aastas on vähemalt miljon eurot, millega luuake piirkonnale positiivset mainet. Sektori pakutavad teenused (spaad, toidukohad, kultuur, elamused) aga on üliolulised elukohafaktorid. Ilma turismita ei ole maakonnal atraktiivsust elanikele, tööjõule. Rahavastiku väljavool kasvaks veelgi -see mõjutab kogu majandust.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt: „Me mõistame Ida-Virumaal, et tervishoiu seisukohast on olukord väga kriitiline. Samas ei ela turismisektor ilma riigi kiire abita seda olukorda üle. Toetusmeetme käivitamiseks on kõik eeldused olemas. Valitsus on selgesõnaliselt seda lubanud. Samuti käis peaminister Jüri Ratas äsja Ida-Virumaal ning informatsioon turismisektori olukorrast on tal olemas. Argumendid on veenvad: sektoril varusid pole, sulgemise järgne sektori taastamine on ebarealistlikult kallis ja pikaajaline- täna on ratsionaalne anda välja miljonitesse jääv toetus mitte seista silmitsi 100 miljonilise kahjuga mis sektori kollapsist tekib."

Turismiklaster on kriisiküsitluse esmase sisendi edastanud Majandusministeeriumile. Sektor ja kohalik ajakirjandus ootab väga koostöös riigiametitega 14.12.korraldatavat kriisiinfo zoom kohtumist. Küsimus number üks on: mis mahus, millele ja millal tuleb toetusmeede.

Ida-Viru turismiklastrisse kuulub täna 60 Ida-Viru kõige aktiivsemat ettevõtet ja asutust kes pakuvad majutust, toitlustust ning elamusteenuseid, lisaks kõik Ida-Viru omavalitsused.

Klaster on tegutsenud 10 aasta.

 

Kadri Jalonen

Ida-Viru turismiklastri koordinaator