« Tagasi

VKG plaanib Ida-Virumaale 800-miljonist biotoodete tehast

Viru Keemia Grupp (VKG) plaanib rajada Ida-Virumaale Lüganuse valda biotoodete tehase. Esmane tagasiside projektile on vallalt ja keskkonnaministeeriumilt olnud positiivne.

Teisipäeval, 20. juulil esitas Viru Keemia Grupp Lüganuse vallale taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks, et uurida biotoodete tehase rajamise võimalikkust Ida-Virumaale. VKG plaanib tehasesse investeerida 800 miljonit eurot ning soovib seal tootmist alustada 2026. aastal. Uues tehases hakatakse tootma erinevaid biotooteid, peamiselt lahustuvast tselluloosist viskooskiude, mida kasutab riidetööstus.

VKG näeb probleemi selles, et Eesti puiduressurssi eksporditakse praegu paberipuidu ja hakkepuiduna 80 protsendi ulatuses Põhjamaadesse ja põletatakse energiatootmiseks. Ettevõtte hinnangul ei ole see jätkusuutlik ja paberipuitu peaks väärindama Eestis.

"Me mõistame selgelt, et keskkonnanõuded, keskkkonna aktsepteeritavus, sellise tootmise aktsepteeritavus keskkonna seisukohast on kõige kriitilisem küsimus üldse," tõdes VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Tootmiseks vaja minevat vett plaanitakse pumbata ettevõtte enda Ojamaa kaevandusest. Uue tehase asukoha valimisel lähtutigi sellest, et vajalik infrastruktuur oleks piirkonnas juba olemas.

"Me leiame, et siin oma tootmise kõrval on võimalik väiksema keskkonnamõjuga või keskkonnahäiringuga selline tootmine üles ehitada," sõnas Asmann.

Nüüd tuleb Lüganuse vallal otsustada, kas minna eelplaneeringuga edasi või mitte. Vallavanem Andrea Eiche on tehase valmimise suhtes optimistlik, sest nii suur investeering aitaks kindlustada Ida-Virumaa majandust ka pärast planeeritavat rohepööret.

Praegustel andmetel peaks 2026. aastaks tekkima piirkonda 250 uut töökohta.

"Ma isiklikult arvan seda, et kui natukene olen tutvunud VKG plaaniga, siis ma ei näe siin praegu ohtu Eesti loodusele üldse. Ma näen pigem seda, et Eesti riik ja inimesed võidavad sellest rohkem. Pigem ma arvan, et Eesti metsakultuur sellega kasvab, sest nemad hakkavad kasutama ikkagi peenemat puitu, mis ei tule lageraiest, vaid tuleb ikkagi vajalikest raietest nagu sanitaarraie või harvendusraie," selgitas Eiche.

Ka keskkonnaministeerium on biotoodete tehase suhtes positiivselt meelestatud.

"Kui me Eesti metsi majandame, siis kahtlemata väärtus, mida me sellest majandatavast metsast saaksime, oleks võimalikult palju Eestis väärindatud, mis tähendab seda, et kohapealne puidule lisandväärtuse andmine peaks arenema. Ja kui ta suudab areneda niimoodi, et see käib kaasas meie uute tehnoloogiatega ja arvestab ka erinevaid keskkonnatingimusi ning loob ka Ida-Virumaale, kus on väga kõrge töötusaste, juurde uusi töökohti, siis kahtlemata on see pigem positiivne nähe," kommenteeris minister Tõnis Mölder.

Üldist entusiasmi ei jaga aga looduskaitsjad, kes on mures tehase tööks vaja mineva tooraine - puidu - koguse pärast.

"Meie näeme selgelt, et raiemahud Eestis peavad vähenema. Ja kindlasti sellise hiigeltehase tulek puidu tarbijaks ei aita sellele kaasa," ütles Eestimaa Looduse Fondi aseesimees Siim Kuresoo.

VKG juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni sõnul kasutatakse toorainena nii okas- kui lehtpuid. "Me teame, et on kavandamisel uus metsanduse arengukava ja saame aru, et sellel on oluline mõju meie projektile. Ütleme selgelt välja, et me ise ei ole ega ole olnud metsaomanikud. Jälgime selle käiku ja teame, et järgmisel aastal peaks see valmis saama. Siis saame vaadata ka selle mõju meie projektile," sõnas Eldermann.

VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on ettevõte teinud biotoodete kompleksi rajamiseks kaks aastat eeltööd. Senised uuringud on andnud positiivseid tulemusi.

Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja kohad, kuhu oleks võimalik tehast rajada. Tootmiskompleks valmiks kõige varem 2026. aastal ja investeeringu suurus oleks 800 miljonit eurot.

Toormena hakkaks tehas tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lõpptoodanguna plaanib ettevõte toota tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Kompleksi väljaarendamine annaks ka võimaluse toota ka biokütuseid ja erikeemia tootegruppe.

"Laiemalt vaadates on biotoodete tootmine sisuliselt alternatiivi otsimine fossiilsetele toorainetele," rääkis Asmann.

VKG juhatuse esimehe hinnangul ei saa Eesti endale lubada puidutööstuses toormeeksportija rollis olemist. Samuti ei ole seda mõistlik kasutada puhtalt energia tootmiseks. "See ei ole parim viis puidu väärindamiseks."

"Antud turg on globaalselt selgelt kasvav ja siin me tahame konkurentsi pakkuda. Eestis on palju puidualast teadmist, biotoodete kompleksi rajamine aitab neid kasutada praktikas. Rohelepe võib tuua kaasa Ida-Virumaal keerulise olukorra ja raskeid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi," sõnas Asmann. Senised ettevõtmised ei ole suutnud piirkonnas olla põlevkivitööstusele reaalseks alternatiiviks, biotoodete tootmisel võib Ida-Virumaa kohalik majandus saada uue hingamise.

"Puuvillatootmine pole viimase 20 aastaga sisuliselt muutunud, ta on sisuliselt saavutanud lae ja tegemist on väga veemahuka tootmise. Viimase 50 aastaga on äärmiselt kiiresti kasvanud sünteetilise kiu tootmine. Rohepöörde valguses otsitakse sellele toormele asendust tikutulega," rääkis Asmann. Viskooskiu turg moodustab sünteetiliste kiudude turust praegu ligikaudu 10 protsenti.

Ida-Virumaa eeliseks on eksisteeriv infrastruktuur.

Kompleksi soovitakse rajada just Lüganuse valda, kuna uus tehas peaks jääma VKG praeguse tootmisterritooriumi vahetusse lähedusse. Samuti saab maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat infrastruktuuri Ida-Virumaal, mis peaks vähendama ka mõjusid keskkonnale. Ühtlasi ei ole piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte.

Praeguse tootmisterritooriumi lähedal asuvad maad kuuluvad Asmanni sõnul riigile, kuid veel ei ole VKG nende osas asunud riigiga läbirääkimisi pidama.

Tehase töö on ka väga veemahukas, kuid selleks plaanib ettevõte kasutada Ojamaa kaevandusest välja pumbatavat vett. Alternatiiviks on ka merevee kasutamine, mis eeldab puhastamist ja magestamist.

Peale tootmisprotsessi vesi puhastatakse vastavalt keskkonnanõuetele ja suunatakse kolme-nelja kilomeetri kaugusele Soome lahte.

Asmanni sõnul on VKG planeerinud eriplaneeringu protsessiks kolm aastat. Positiivse vastuse korral on ettevõte valmis tegema investeerimisotsuse aastatel 2024 või 2025 ning tehasekompleksi ehitamisele peaks kuluma poolteist kuni kaks aastat.

VKG hinnangul moodustaks tootmiskompleksi eksporditulu aastas 285 miljonit eurot, mis tähendaks Eesti toodete ekspordiväärtuse kaheprotsendilist kasvu. Kompleksi rajamisel loodaks tuhat uut töökohta, neist 250 Ida-Virumaal.

Tehase tootmisvõimsus oleks 330 000 kuni 500 000 tonni aastas ja toormevajadus kaks kuni 2,3 miljonit kuupmeetrit aastas. See on kolmandiku võrra väiksem kui Tartusse plaanitud projekti puhul.

Eesti taastuvenergia tootmine kerkiks VKG teatel 730 gigavatt-tunni võrra aastas, millest pool suunataks vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.