Rahvatervis
Rahvatervise valdkonna eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõiguslike isikute kohustustega ning riiklike, maakondlike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.
Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986).
RAHVATERVISE PEAMISED VALDKONNAD
• Füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine;
• Füüsilise kui vaimse tervise hoidmine ja selleks võimaluste tagamine;
• Sotsiaalse turvalisuse tagamine ning riskikäitumistest hoidumine;
• Tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavuse tagamine ja terviseharituse parandamine;
• Vigastuste ennetamine ja vähendamine;
• Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine;
• Elanike psühhosotsiaalse keskkonna kujundamine haridusasutustes, töökohal, kodukeskkonnas;
• Turvalise seksuaalkäitumise edendamine;
• Muud tervist edendavad tegevused.
RAHVATERVISE PEAMISED MÕJUTUSVALDKONNAD
• Partnerluste, võrgustike tagamine ning suutlikkuse arendamine nii maakondlikul kui kohalikul tasandil.
• Kohalikul tasandil tervist, heaolu ning kohalikku (kogukondade) initsiatiivi toetava keskkonna kujundamine.
• Advokeerimine ja seadusandluse mõjustamine valdkondadeüleselt, pidades silmas elanikkonna tervist ja heaolu.
• Terviseinfo kogumine, analüüsimine ja levitamine elanikkonnale.
KOHALIKU TASANDI TERVISEDENDUSE KAARDISTUS
Kaardistame iga-aastaselt kohalike omavalitsuste tervisevaldkonna olukorra:
• tervisenõukogu;
• terviseprofiil;
• koolitusvajadus;
• rahastusvajadus;
• hinnang kohaliku tasandi teadlikkusele, tervisevaldkonna arendamise vajalikkusele, koostööle jm;
• ülevaade tegevustest.
KOV´IDE RAHVATERVISE TEGEVUSKAVAD
Kohalikel omavalitsustel on igal aastal võimalik taotleda rahastust tervisedenduse tegevuste elluviimiseks kohalikul tasandil. Olulised põhimõtted kohaliku tasandi tegevuste kavandamisel ja rahastusel:
• tõendatud vajalikkus – terviseprofiil, uuringud, tegevuste tagasiside;
• jätkusuutlikud, järjepidevad ja regulaarsed tegevused. Oluline on nähtuv süsteemsus mõjutatavas valdkonnas;
• osaline omafinantseering;
• kohalike kaasamine – MTÜ-d, koolid, lasteaiad, ettevõtjad;
• tunnustatud ekspertide kasutamine – koolitajad, treenerid;
• hindamine – tagasiside kogumine, analüüsimine.
Algab turvaseksi kampaania „Võta kumm kaasa“
Sihtrühm: Kondoomi kasutamine on oluline igas vanuserühmas kuid käesolev kampaania on rõhuga just 35+ inimestele, kes on oma elus uue partneri otsingul.
Eestis lahutatakse peaaegu pooled abielud ning vanuserühmas 35+ on hulk inimesi, kes ei ole kooselus. HIV on enam hakanud levima vanemas vanusegrupis, kus kondoomikasutus on noortega võrreldes märgatavalt madalam.
Kampaania eesmärk on normaliseerida kondoomi kasutamist keskealiste ning vanemate naiste ja meeste hulgas.
Kampaania sõnum „Võta kumm kaasa" kutsub kondoomi alati kaasas kandma. Uue püsi- või juhusuhte puhul on kondoom ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIV eest. Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui on monogaamses püsisuhtes ning on koos end HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testinud.
Veebilehelt www.hiv.ee leiab nii eesti kui vene keeles kasulikku teavet, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Uuringud kinnitavad, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Samuti saab veebilehel kontrollida oma teadmisi, kas tead millal kondoomi kasutada ja kas oskad kondoomi õigesti kasutada.
-------------------------------------------------------------------
22.11.2019
TAI julgustab lapsevanemaid rohkem ka enda vajadusi väärtustama
Täna alanud Tervise Arengu Instituudi (TAI) sotsiaalkampaanias „Hoolitse ka enda vajaduste eest, et olla rõõmsam lapsevanem" juhitakse vanemate tähelepanu ka iseendale ning julgustatakse tegelema asjadega, mis muudavad neid rahulolevamaks.
TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juhi Ly Kasvandiku sõnul on vanemaks olemine tihti kurnav ja võib tekitada vanemas „tühja tassi" tunde. Seetõttu on sõnapaarist „Tass tühi?" saanud ka kampaania peamine hüüdlause. „Soovime julgustada lapsevanemaid mõtlema ka endale ja rohkem tegelema asjadega, mis nende tassi täidavad," lausus Kasvandik.
Osad lapsevanemad võivad pidada oma vajaduste eest hoolitsemist isekuseks, mida tehakse lapse arvelt, kuid tegelikult see ei ole nii. „Kurnatud lapsevanem ei jaksa oma lapse eest hoolitseda nii, et see toetaks lapse arengut. Kui vanema tass on tühi, siis on ka süütenöör lühem ja võib juhtuda, et iga väiksemgi lapse jonn või partneri käitumine viib plahvatuseni. Kui vanema tass on täis, siis suudab ta probleeme tõhusamalt lahendada ja jaksab lapsele jagada piisavalt armastust ning tuge," selgitas Kasvandik. Lapsevanema kui täiskasvanu ülesanne on hoolitseda n-ö oma tassi täitmise eest ja hoida oma paarisuhet.
Ajuteadlase Jaan Aru sõnul on inimesel oma kujutletava tassi täitmiseks vaja nelja peamist tegurit: und, liikumist ning aega iseenda ja oma lähedastega suhtlemise jaoks. Plaanide elluviimisel on abiks lapsevanema nädalakava, mille saab alla laadida kampaanialehelt tarkvanem.ee/enda-vajadused/. Lehelt leiab soovitusi nädalakava koostamiseks ja erinevaid abistavaid nõuandeid. Samuti saab kuulata jutusaateid Jaan Aruga.
Kuidas alustada? Kõigepealt tuleb endale teadvustada, et oma vajadustele mõtlemine ja keskendumine on normaalne ja lubatud. Seejärel proovida nädalakava koostamist, kuhu saab plaanida enesetunnet parandavaid tegevusi – näiteks kvaliteetsem ja pikem uneaeg, pooltund iseendaga, jalutuskäik metsas või kinoskäik abikaasaga. Konkreetse tegevuse saab iga lapsevanem ise valida.
Koostatud nädalakava asuvad enda peal testima ja oma kogemusi jagama ajakirjanik ja kolme lapse ema Merle Liivak, pereblogijatest lapsevanemad Rauno ja Anett Kutti (https://preggosaurusblog.wordpress.com/) ning blogija ja kolme lapse isa Henry Jakobson (a mida henry teeb https://amidahenryteeb.eu/).
Tervise Arengu Instituut-------------------------------------------------------------------
4.11.2019
Alkoholist võttis puhkuse rekordarv osalejaid
Septembrikuus toimus Tervise Arengu Instituudi (TAI) „Septembris ei joo" kampaania, mis kutsus inimesi võtma alkoholist puhkust. Taaskord püstitas kampaanias osalenute arv rekordi küündides ligi 31 700 osalejani!
„Meil on hea meel, et alkoholist puhkuse võtmine on igal aastal hästi vastu võetud ning inimeste huvi alkoholivaba ajaveetmise vastu suureneb. Veebis, sotsiaalmeedias ja tavameedias ilmus lugusid osalejatest, jagati muljeid, kommenteeriti edusamme ja kutsuti sõpru ka osalema," kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. Kaks aastat tagasi võttis üleskutse vastu ligi 22 000 inimest, eelmisel aastal 27 600.
Kampaania üheks osaks olid igapäevased nõuanded sotsiaalmeedias, mis ergutasid puhkust vastu pidama. Lisaks ilmusid üleskutsed tavameedias, tänavareklaamidel, raadios ja televisioonis, kus teemat selgitasid eksperdid. Sel aastal olid eraldi fookuses ka tööandjad, sest alkoholikultuuri kujundamises on oma roll kõigil, kes töötavad inimestega. „Tänu aktiivsele osalemisele oli alkoholi teema septembris ühiskonnas esil. Osalejate omavaheline kogemuste jagamine aitas toetada ka kõhklejaid ning andis põhjust proovida alkoholivaba elustiili ja teisi viise lõõgastumiseks," selgitas Sammel.
Kampaaniat „Septembris ei joo" rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.
Kampaania süda asus veebilehel https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/ ja Facebookis https://www.facebook.com/septembriseijoo/. TAI koostas tööandjatele ka näpunäiteid, kuidas nad saavad oma töötajatele toeks olla.
Tervise Arengu Instituut
-------------------------------------------------------------------
14.10.2019
Liikumisõpetajate panus laste arengusse on märgatav
Tervise Arengu Instituut (TAI) uuris, kuivõrd mõjutavad liikumistingimused lasteaias laste füüsilist arengut. Selgus, et lasteaedades, kus on tööl erialase haridusega liikumisõpetaja, on enam tegeletud lastele liikumist soodustavate tingimuste loomisega, mis omakorda kajastub laste paremates kehalistes võimetes.
Koolieelne lasteasutus on suure osa kahe- kuni kuueaastaste laste igapäevane keskkond, kus lapsed veedavad valdava osa päevast, millest liikumine on lahutamatu osa. "Liikumisoskusi tuleb õpetada ja arendada ning need ei arene ajas nii öelda automaatselt. Kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks on juba varajases lapseeas omandatud liikumisoskused," selgitas TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav. Mida vilunumad on lapse liikumisoskused, seda võimekam ja aktiivsem on ta oma igapäevases tegevuses ning julgem ja enesekindlam liikumises. Selle juures on oluline roll last ümbritsevatel täiskasvanutel, nende teadmistel, oskustel ja hoiakutel ning ka igapäevasel keskkonnal – kodu ja lapsevanemate kõrval on tähtsal kohal ka lasteaed.
Seetõttu on oluline, et kõigis lasteaedades oleks laste tervise edendamiseks sh kehalise arengu soodustamiseks mitmekesised võimalused. Tõenduspõhise info saamiseks viis TAI 2017. aasta kevadel läbi uuringu „Lasteaia keskkonnatingimuste ja õppe-kasvatustegevuse mõju laste kehalisele arengule kooliks ettevalmistavas rühmas". Uuring viidi läbi üle-eestilisena, selles osales 704 last ja 85 õpetajat 44 lasteaiast.
Selgus, et liikumisõpetaja ametikohaga lasteaedades on enamikul liikumisõpetajatel ka liikumisvaldkonna haridus. Selliseid lasteaedu oli 22. Lasteaedades, kus liikumisõpetaja ametikohta ei ole ja liikumistunde annavad näiteks rühmaõpetajad, puudub enamikul neist õpetajatest vastava valdkonna eriharidus ning täiendkoolitustel osaletakse harvem.
„Tulemuste põhjal saab öelda, et lasteaias liikumistunde andval õpetajal kehalise kasvatuse või liikumisvaldkonna hariduse olemasolu on väga tähtis. Samuti on oluline, et õpetajad osaleksid liikumisvaldkonna täienduskoolitustel, mille vajadust kinnitasid ka õpetajad ise," kommenteeris Haav.
Lasteaia füüsilise keskkonna seisukohast mõjutavad laste kehalist arengut positiivselt liikumistegevusteks sobivate ruumide, alade ning vahendite mitmekesisus, kättesaadavus ja seisukord. Liikumisõpetajaga lasteaedades on viimase kümne aasta jooksul tehtud oluliselt rohkem muudatusi laste liikumistingimuste parandamiseks. Kõige rohkem on need muudatused seotud erinevate vahendite soetamisega. Juurde on ehitatud ka spordiväljakuid ja muid liikumisalasid ning nendes lasteaedades on rohkem spetsiaalseid liikumistegevuseks kohandatud ruume või võimlaid.
Õppekasvatustöö osas mõjutab laste arengut positiivselt sagedasem spordiürituste korraldamine lasteaias, aastaringselt kaks korda päevas õues käimine. Samuti on olulised struktureeritud liikumistundide toimumine ja muud liikumisega seotud tegevused ning laste osalemine täiendavatel treeningutel.
Täpsema ülevaate saamiseks saab tutvuda uuringu aruandega TAI veebilehelt.
Tervise Arengu Instituut
-------------------------------------------------------------------
08.10.2019
Ilmus lapse õigustele pühendatud Sotsiaaltöö erinumber
„Enamikul Eesti lastest läheb hästi. Selle üle rõõmustades tasub aga mõelda, kas ja mida annab teha, et neil lastel ja noortel, keda elu pole hellitanud, oleks lihtsam heaks täiskasvanuks kasvada," nende sõnadega alustab õiguskantsler Ülle Madise sissejuhatust ajakirja Sotsiaaltöö värskesse numbrisse (3/2019), mis on pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevale. Numbri külalistoimetaja on Elise Nikonov.
Teadlikkus lapse õigustest ja vanemlus
- Andra Reinomägi (Õiguskantsleri Kantselei) tutvustab lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemusi, mis puudutavad laste ja täiskasvanute teadlikkust lapse õigustest ja osalusõigusest.
- Judit Strömpl (Tartu Ülikool) esitab teaduskirjanduse põhjal ülevaate lapse kehalise karistamise probleemistikust: miks on see tänapäeval järjest enamates riikides keelatud.
- Vanemlusprogrammis „Imelised aastad" osalemine on üks tõhus viis vanemlike oskuste arendamiseks, selle hea mõju on saanud kinnitust ka Eestis, kirjutavad Pirjo Turk ja Stina Suurväli (sotsiaalministeerium) ning Ly Kasvandik (Tervise Arengu Instituut).
Lapsesõbralik lastekaitse
- Aasta parimad lastekaitsetöötajad Janne Sutting ja Ene Ellik (Keila linnavalitsus) tunnevad muret selle üle, et abi ei jõua laste ja peredeni piisavalt kiiresti. Loe artiklit
- Karmen Toros (Tallinna Ülikool) analüüsib lapse õigust osaleda abivajaduste hindamises ning seda, kuidas lastekaitsetöötajad sellega praktikas arvestavad.
- Miks lastekaitsetöötaja ei või otsustada üksinda, vaid peaks lapse parima huvi väljaselgitamisel partneritega aru pidama, selle üle arutleb Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitan University).
- Milline on lapsesõbralik lastekaitse lastekaitsetöötajate endi arvates ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel – uuringutulemusi vahendab Helika Saar (MTÜ Lastekaitse Liit).
Hooldus- ja suhtlusõigus
- Mitu artiklit puudutavad lapse õigusi vanemate vahelistes hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustest. Kristi Paron (ÕK) kirjeldab lapsesõbralikku menetlust selliste juhtumite korral Loe artiklit ; Birgit Siigur (sotsiaalkindlustusamet, SKA), Andra Olm (justiitsministeerium) ja Andres Aru (ÕK) kirjutavad lapse õiguste kaitsest suhtluskorra kohtulahendite täitmisel. Loe artiklit
- Merli Laur (SKA) küsitles elatise ja lapserööviga seotud teemadel justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunike Anastasia Antonovat ja Marii-Elisa Pärnat. Loe artiklit
- Rafaela Lehtme ja Karmen Toros (Tallinna Ülikool) tutvustavad uut, lapsekeskset lahendusviisi pärast vanemate lahutust – linnupesa-hooldust, mille puhul lapsed saavad jääda elama oma koju ning hooldusõigust jagavad vanemad elavad koos nendega kordamööda.
Tugi ja teenused
- Maarja Kärson (sotsiaalministeerium) ja uurimuse autor Valeria Bida kirjutavad abivajava lapse märkamisest esmatasandi tervishoius.
- Perevägivalla tunnistajaks olemisel on uuringute põhjal ilmselge mõju lapse arengule ja heaolule, seetõttu tuleb vägivallakogemusega lapsi märgata senisest paremini, kinnitavad Jako Salla ja Triin Raudsepp (SKA).
- Kiira Gornischeff ja Kristi Loide (SKA) tutvustavad kinnise lasteasutuse teenuse praegust korraldust ja uut kontseptisooni ning vahendavad teenusel viibinud noorte mõtteid ja ettepanekuid. Loe artiklit
- Mitmed kohalikud omavalitsused on asunud katsetama integreeritud teenuste pakkumist puuetega lastele, kus hindamisi tehakse koos ja teenuseid pakutakse lapse koolis, lasteaias või kodus. Loe artiklit
- Kadri Arumetsa uuris oma magistritöös puudega laste tugisüsteemi toimimist ja tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse kättesaadavust.
Teised artiklid
- Kohalike omavalitsuste rubriigis saab lugeda Võru linna ja Jõelähtme valla sotsiaaltöö korralduse muredest ja rõõmudest, autoriteks Eve Ilisson ja Pilleriin Kurg.
- Visuaalkunstiteraapiat kui tõhusat eneseväljendamise abivahendit lastele tutvustab Marika Ratnik (Tallinna Ülikool).
Sotsiaaltöö on aastast 1997 ilmuv erialane ajakiri, mis aitab kaasa Eesti sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalsele arengule ja silmaringi laiendamisele. Ühtlasi on ajakiri praktikute foorum-häälekandja, vahendades nende seisukohti, kogemusi ja infot.
Ajakirja tellimise kohta saab rohkem infot siit.
Lisaks ajakirjale ilmub igakuine Sotsiaaltöö elektrooniline uudiskiri, mis koondab valdkonna värskeimaid uudiseid ja sündmusi.
-------------------------------------------------------------------
07.10.2019
Laste vaimset tervist saab edukalt juba algklassides toetada
Uuringute järgi vaimse tervise probleemid aina suurenevad. Hinnanguliselt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul mõnda vaimse tervise häiret, igal viiendal on käesoleval hetkel vaimse tervise häire. Pooled vaimse tervise probleemidest saavad alguse enne 14 eluaastat, mistõttu on oluline panustada ennetustegevustele laste ja noorte seas.
Kindlustamaks, et rakendatud ennetustegevused ka reaalselt kasu toovad, tuleb nende mõju põhjalikult hinnata. Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 42 Eesti koolis läbi ennetusprogrammi VEPA mõju hindava uuringu, milles selgus, et metoodika avaldab positiivset ja pikaaegset mõju laste käitumisele ning vaimsele tervisele. Mida laiemalt metoodikat kasutada, seda paremad on tulemused.
VEPA Käitumisoskuste Mäng on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetusprogramm, mis vähendab noorte käitumisprobleeme ja toetab laste arengut ja edasijõudmist koolis. Programmi rakendatakse algklassides, kuid selle mõju avaldub ka nooruki- ja täiskasvanueas – pikaaegsete uuringute järgi ennetab programm alaealiste õigusrikkumisi, uimastite tarvitamist ja vaimse tervise probleeme. VEPA arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja sotsiaalseid oskusi ning tegevusi saab kasutada nii koolis kui kodus ning sellest võidab terve ühiskond.
Eesti koolides on VEPA kasutusel 2014. aastast. Programmis on tänaseks osalenud üle 4500 õpilase ja üle 250 õpetaja enam kui 100 koolist üle Eesti. Kuigi programmi tulemuslikkust on teistes riikides hinnatud, ei pruugi mujal töötavad ennetustegevused olla sama tõhusad meie kultuuriruumis. Seega viis Tervise Arengu Instituut aastail 2016-2018 Eesti koolides rakendatava VEPA metoodika mõju hindamiseks läbi juhuvalimi ja kontrollgrupiga uuringu. Uuringus osales 42 Eesti kooli ja 708 1. klassi õpilast, kelles pooled õppisid sekkumis- ja pooled kontrollklassides. Laste käitumise ja vaimse tervise kohta koguti andmeid kolmel erineval ajaperioodil – enne sekkumist esimese kooliaasta alguses, 1. ning 2. kooliaasta lõpus. Andmeid koguti nii õpetajatelt, lastevanematelt kui ka lastelt.
Uuring näitas, et õpetajate poolt iga lapse kohta täidetud küsimustike alusel vähenesid VEPA metoodikat kasutanud klassides 1. kooliaasta lõpuks laste käitumise ja tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes laste vaimne tervis. 2. kooliaasta lõpuks kasvas metoodika positiivne mõju veelgi.
Kõige abistavam oli VEPA metoodika õpilastele, kellel 1. klassi alguses oli rohkem vaimse tervise raskusi. Kasvas ka õpetajate tõhusus klassi suunamisel ja õpilaste kaasamisel. Kontrollklassides, kes VEPA-t ei rakendanud, taolisi muutusi ei toimunud.
Lastevanemate hinnangute alusel oli näha muutusi VEPA-ga kokku puutunud laste prosotsiaalses käitumises, kasvas hoolivus ja abivalmidus. Lastevanemate hinnangul vähenesid oluliselt ka õpilaste emotsionaalsed raskused, nagu muretsemine, nukrameelsus ja ärevus. Uuringu tulemused näitavad, et VEPA metoodika töötab ka Eestis ning metoodika mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele on pikaaegne. Mida laiemalt metoodikat kasutada – näiteks lisaks koolikeskkonnale ka kodus - seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Uuring soovitab VEPA programmi Eesti koolides laialdasemalt kasutada.
VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi elluviija on TAI, kes korraldab VEPA metoodika koolitust, annab välja koolitusmaterjale ja viib läbi hindamistegevust. VEPA kohta saab täpsemalt lugeda www.vepa.ee.
Täpsemalt saab lugeda teadusartiklist: „Effectiveness of a Universal, Classroom-Based PreventiveIntervention (PAX GBG) in Estonia: a Cluster-RandomizedControlled Trial" Karin Streimann1,2& Anne Selart3& Aire Trummal
Tervise Arengu Instituut-------------------------------------------------------------------
16.09.2019
TAI kutsub järgima toidupüramiidi
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga „Tasakaalus peitub jõud", mis kutsub järgima toidupüramiidis esitatud soovitusi, sööma tasakaalustatult toite kõigist viiest põhigrupist ning vältima ekstreemseid dieete.
Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, millel on toidugruppide soovituslikud toidukogused esitatud vahekorras, mis tagavad organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam oma toidulaua mõistmiseks on võtta ette toidupüramiid ja võrrelda oma toitumist seal toodud soovitustega. Püramiidi järgi tuleks koguseliselt enam süüa köögivilju, täisteratooteid, marju ja puuvilju, koguseliselt vähem aga piimatooteid, midagi toidugrupist kala-muna-(linnuliha) ning lisatavaid toidurasvu, pähkleid ja seemneid. Elanike seas läbi viidud toitumusuuring näitas, et paljude inimeste toiduvalikud ei lähtu tasakaalustatuse põhimõttest. Enamik inimesi peaks suurendama köögiviljade, pähklite-seemnete ja kala söömist, oluliselt vähendama püramiidi tipuosas paiknevate magusate ja soolaste näkside söömist, samuti vähendama lihatoodete tarbimist.
„Enamik meist alustab söömist tihtipeale püramiidi ülemisest osast, kus asuvad kõige maitsvamad toidud. Seejärel tuleb paljudel väga palju lihatooteid ja magusaid piimatooteid ning siis võib-olla kellelgi tuleb veel meelde süüa köögivilju ning süüaksegi paar porgandit ja lusikatäis salatit. Tegelikult peaks sööma n-ö alt üles ehk pöörama suuremat tähelepanu köögiviljade söömisele," kommenteeris TAI toitumise ekspert Tagli Pitsi.
Kuigi organism võib toimida ka väga ühekülgse ja ebatervisliku toitumise juures, suureneb tasakaalustamata toitumisega oluliselt erinevate haiguste risk ning väheneb eluiga. Tervislik toitumine ongi see, kui sööme toitu, mis varustab organismi õigete toitainetega õiges koguses ja vahekorras.
Pitsi rõhutab, et tervislikult söömine ei tähenda igavat toidulauda ja maitsvatest toitudest loobumist. Vastupidi – tervislik toitumine hõlmab tasakaalu, mis on saavutatav süües mitmekesiselt ja nii palju, kui keha vajab. Nii saab keha kätte vajalikud toitained, et olla terve ja tegus. „Ükski toit ei ole tervislik ega ebatervislik, kasulik või kahjulik. Kõik sõltub söömise kogustest ja söömise sagedusest. Süüa võib kõike, kuid õiges koguses," lisas Pitsi.
Ülekaalulisus on Eestis aina süvenev probleem. Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Ülekaalulisus ja rasvumine on mitmete haiguste riskiteguriks: need soodustavad südame-veresoonkonnahaigusi (insult, infarkt) ja osade vähkkasvajate teket.
Mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise kohta saab infot veebilehelt www.toitumine.ee. Hinnangu oma toitumise tasakaalustatusele saab täites toidupäevikut Nutridata keskkonnas www.nutridata.ee.
Vaata pildigaleriid täna toimunud kampaania avaüritusest kaubanduskeskuses T1 Mall!
-------------------------------------------------------------------
03.09.2019
TAI kutsub võtma puhkust alkoholist
Täna algas Tervise Arengu Instituudi (TAI) „Septembris ei joo" kampaania, millega kutsutakse inimesi võtma septembrikuus puhkust alkoholist. Mullu liitus aktsiooniga ligi 28 tuhat inimest. TAI ootab kõiki seni osalenuid alkoholivaba septembrit kordama ning loodetavasti uute liitujate abil püstitatakse ka uus osalejarekord.
Tänavuse kampaania moto on „Võta alkoholist puhkust!". Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest kui palju keegi alkoholi tarvitab. Alkoholist loobumine kasvõi lühiajaliselt tuleb kasuks kõigile. Kampaaniaga liitunuid aitab igapäevaste nõuannetega ning ergutab vastu pidama puhkusejuht, keda etendab noor näitleja Karolin Jürise. Kampaania süda asub veebilehel https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/ ja Facebooki lehel https://www.facebook.com/septembriseijoo/.
Kuigi Eesti inimeste alkoholitarvitamine on aastatega oluliselt vähenenud, on see siiski laialt levinud norm. Kuu aega ilma alkoholita aitab mõista, millist rolli alkohol elus täidab. Alkoholivaba periood ei ole millestki loobumine, vaid millegi väärtusliku saamine – aina enam teaduslikke tõendeid räägib sellest, et ei ole olemas tervisele ohutut alkoholikogust. „Olenemata sellest, mida me oleme kuulnud või soovime uskuda, pole alkohol meie kehale hädavajalik aine ja selle puudumine ei tekita ühtegi probleemi," kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. „Andes endale puhkust alkoholist, teed kingituse enda vaimsele ja füüsilisele tervisele," lisas Sammel.
Puhkus alkoholist on lihtsam, kui seda teha ümbritsevate inimestega koos. Alkoholikultuuri kujundamises on roll kõigil, kes töötavad inimestega ja organisatsioonidega. Seepärast kutsub TAI üles ka tööandjaid aktsiooni toetama, et näidata eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele. TAI on koostanud tööandjatele ka näpunäiteid, kuidas töötajatele toeks olla.
Kampaaniat „Septembris ei joo" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.-------------------------------------------------------------------
19.07.2019
2018. aastal viljatusravi kasutamine Eestis kasvas
Eestis teostati 2018. aastal 3011 viljatusravi tsüklit, mis on viis protsenti enam kui aasta varem, teatas Tervise Arengu Instituut. Kui aastail 2014–2016 on läbitud viljatusravi tsüklite arv olnud languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud. Kehavälise viljastamise abil sündis 2018. aastal 444 last.
Ravimiameti andmetel olid 2018. aastal kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja intratsütoplasmaatiline interjektsioon (ICSI), mõlemad vastavalt 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.
Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 10 protsenti kõikidest tsüklitest. Siiski on IUI meetodi kasutamine kasvanud kõige enam, võrreldes 2017. aastaga kasutati seda 25 protsendi võrra rohkem. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Protseduuri rakendatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.
FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2018. aastal kõige enam 40-aastaste naiste seas (27 protsenti) ning vähenes 41-aastaste ja vanemate seas (5 protsenti). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Peaaegu pooled, 44 protsenti, viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.
Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2018. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv tõusis eelmise aastaga võrreldes kaks protsenti.
Haigekassa andmetel oli 2018. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,481 miljonit eurot. Kui 2017. aastal oli raviarvete summa samal tasemel varasema aastaga, siis 2018. aastal tõusid Haigekassa kulud viljatusravi teenustele 4 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on tõusnud aastaga ka kehavälise viljastamise piirhind 653 eurolt 687 eurole.
Kliinilise rasedusega lõppes 2017. aastal 890 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 30 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa, täpsemalt 83 protsenti kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mõlemad 7 protsendiga mitte-partneri doonor-munaraku kasutamine ning mitte-partneri doonorsperma kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 10 patsiendil.
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2018. aastal kehavälise viljastamise abil 444 last, mida on 14 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.
Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning interaktiivset graafikut näeb https://public.tableau.com/profile/tervise.arengu.instituut#!/vizhome/shared/F45B2S89F
-------------------------------------------------------------------
14.06.2019
Uuring: vanemate lubav suhtumine soodustab laste alkoholi tarvitamist
Värskelt teadusajakirjas Addiction avaldatud uuringus selgus, et lastevanemate hoiakutel on laste alkoholi tarvitamisele suur mõju. Vanemate lubava hoiaku puhul alustavad lapsed alkoholi tarvitamisega varem, joovad alkoholi sagedamini ning joovad end rohkem purju. Uuring valmis Tervise Arengu Instituudi, Cambridge'i Ülikooli ja Ida-Anglia Ülikooli teadlaste koostööna.
"Me näeme, et vanemate lubavam hoiak laste alkoholi tarvitamisse võib viia laste hulgas sagedasema tarvitamiseni ja purju joomiseni. Kuigi analüüsi kaasatud uuringutest on ligi pooled Ameerika Ühendriikidest ja ülejäänud Euroopa riikidest, leiame, et tulemusi saab üldistada ka Eesti konteksti," sõnas uuringu juhtiv ekspert Mariliis Tael-Öeren, kes on Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ning Cambridge'i Ülikooli doktorant.
Lisaks leidsid teadlased, et esineb ebakõla selle vahel, millised on vanemate hoiakud ning kuidas neid tajuvad lapsed. Noored tajuvad vanemate hoiakuid veidi enam lubavamana, kui vanemad ise ütlevad. Tajutud vanemate lubavam hoiak ei olnud seotud alkoholi tarvitamise alustamisega, kuid seos oli olemas tajutud hoiakute ja tarvitamise sageduse vahel - kui tarvitamisega oli alustatud, tehti seda sagedamini.
"Ebakõla esinemine ei tähenda, et lapsed saaksid oma vanematest täiesti teistmoodi aru," selgitas Tael-Öeren. "On võimalik, et vanemad ei ole oma hoiakuid selgelt väljendanud ja seega tajuvad lapsed oma vanemaid lubavamana. Kui vanemad soovivad, et nende lapsed ei tarvitaks alkoholi, peab oma sõnumi edastamisel olema selge. Seda kinnitas ka meie uuring."
Professor Stephen Sutton Cambridge'i Ülikooli käitumisteaduste üksusest tõi välja, et sotsiaalsed normid võivad tekitada lastes arusaamatust. "Alkoholi tarvitamist põhjustavad eri tegurid, sealhulgas hoiakud ja sotsiaalsed normid. Kui üldine sotsiaalne norm ühiskonnas toetab vanemaid lastele alkoholi pakkuma, võivad lapsed eeldada, et nende vanemad on leebema hoiakuga, isegi kui see ei ole nii."
Dr Felix Naughton Ida-Anglia Ülikooli terviseteaduste koolist lisas: "Hoiakutevahelise ebakõla avastamine on väga oluline, kuna see saab anda sisendit vanemlusprogrammidele, mille eesmärk on vähendada laste alkoholi tarvitamist ning samuti lastevanematele, kes tahavad teada, mida nad saavad oma laste kaitsmiseks teha."
Uuring viidi läbi metaanalüüsina, mis võimaldab teadlastel kombineerida andmed eri artiklitest (mis võivad teinekord olla vasturääkivad), et jõuda usaldusväärsema tulemuseni. Kokku kaasati uuringusse andmed 29 artiklist, mis sisaldasid teavet ligi 16 500 lapselt vahemikus 7-18 eluaastat ja 15 000 vanemalt Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast. Uuringut rahastas Sihtasutus Archimedes. Tael-Öereni ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas Addiction.
Üldine lisainfo taustaks:
Alkohol on üks suurimaid riskitegureid sotsiaalse, vaimse ja füüsilise kahju tekitamisel ning on seotud erinevate haiguste tekkega. Eriti ohtlik on alkohol noortele, kelle organism ja aju ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kuigi enamikes Euroopa riikides (sh Eestis) on alkoholi tarvitamine lubatud alates 18-eluaastast, näitab 2015. aastal läbi viidud Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise võrdlusuuring, et üle poolte (58%) 15–16-aastastest Eesti noortest on 13. eluaastaks tarvitanud alkoholi ning 15% olnud purjus.
Alkoholiga puututakse kokku juba varases eas: juba kaheaastased on suutelised eristama alkohoolseid jooke mittealkohoolsetest. Neljandast eluaastast on lapsed suutelised aru saama, et alkohol on üldjuhul mõeldud ainult täiskasvanutele ja et seda tarvitatakse kindlates olukordades. Mitmed uuringud on näidanud, et vanemate käitumine ja kodune keskkond on seotud laste alkoholi tarvitamisega, kuid täpne arusaam vanemate hoiakute osas on jäänud selgusetuks.
Loe veel lastevanemate rollist alkoholiennetuses siit.
-------------------------------------------------------------------
10.06.2019
Eelmisel aastal sündis Eestis rohkem lapsi
Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis Eestis 2018. aastal kokku 14 281 last, mis on varasemast 606 võrra enam. Vähenes naise omal soovil tehtud abortide arv.
Kõikidest mullu sündinud lastest 14 202 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 79 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 14 043 naist: 13 807 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 234 ning kolmikuid 2 korral. Loomulikul teel sünnitas 10 681 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 682 ning keisrilõikeid tehti 2680 sünnitajale. Surnult sündis 46 last, mis moodustas 0,3% kõikidest sündidest ning on püsinud samal tasemel viimasel paaril aastal.
Esmassünnitaja keskmine vanus oli 28,4 ja korduvsünnitaja keskmine vanus 32,5 aastat.
Kodusünnituse teenust kasutasid 65 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 62.
Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 201 võrra langedes 3620-le. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 201 rasedust.
Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
-------------------------------------------------------------------
11.04.2019
Veredoonorite arv langeb, kuid senisest aeglasemas tempos
Mullu loovutas verd kokku 31 329 inimest. Kui neljal varasemal aastal vähenes doonorite arv igal aastal keskmiselt 4% võrra, siis mullu langustempo vähenes ja doonorite arv oli üle-eelmise aastaga võrreldes vaid 1% väiksem, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika.
„Tegu on positiivse märgiga. Doonorite arv on küll endiselt languses, kuid langus on võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksem," tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. „Esmakordselt verd loovutanud doonorite arv isegi veidi kasvas, 15 inimese võrra. See on väga tervitatav, sest viimati kasvas uute doonorite arv pisut 2009. aastal. Kuid siis oli uusi doonoreid ligi 9300, 2018. aastal 5099." Uusi doonoreid lisandub enamasti just nooremate inimeste hulgast. Statistika toob välja veredoonorid vanuserühmade järgi. 18-24 aasta vanuseid doonoreid oli 2017. aastaga võrreldes 1,7% enam. „Varasemal kolmel aastal on noorte doonorite arv vähenenud keskmiselt 14% võrra aastas. Hea on näha, et noori doonoreid on tulnud juurde," nentis Valdmaa. Vanemates vanuserühmades doonorite arv siiski vähenes ligi 3% võrreldes 2017. aastaga.
Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku ligi 53 900, seega loovutas üks doonor verd keskmiselt 1,7 korda ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne.
Doonorite seas oli ka 666 afereesidoonorit. Tavalisest täisvere loovutamisest erineb afereesidoonorlus selle poolest, et doonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalik verekomponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi. Afereesiprotseduure viidi mullu läbi kokku 3367 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 5,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuridelt kogutud veredooside hulk on alates 2010. aastast kasvanud üle kahe korra.
Eestis saab verd loovutada neljas verekeskuses, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Lisaks korraldatakse eri paigus doonoripäevi. Möödunud aastal moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 41% kõigist vereloovutustest. See osakaal on püsinud sarnasena viimase viie aasta jooksul. „Kui võrrelda vereloovutusi doonori vanuse järgi, siis verekeskuses verd loovutanud doonorite seas on veidi enam noori ning verekeskuste väljasõitudel on pisut rohkem vanemaid vereannetajaid," lisas analüütik.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente Eesti haiglates ligi 14 000 patsiendi ravis, kellest 3% olid 0–14-aastased.
Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Lisainfo:
Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee;
Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi terviseturunduse keskuse juht, 659 3987, helen.noormets@tai.ee-------------------------------------------------------------------
01.04.2019
Tervisekäitumise uuring: pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks
Leo siit ...
-------------------------------------------------------------------
12.03.2019
Tervisliku toitumise kampaania „Tasakaalus peitub jõud" kutsub vähendama lihatoodete ja magusa söömist
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas sellel nädalal kampaaniaga „Tasakaalus peitub jõud", mis kutsub eestimaalasi järgima toidupüramiidis esitatud toitumissoovitusi, vältima ekstreemseid dieete ning sööma vähem lihatooteid ja magusat.
TAI läbi viidud toitumisuuring näitas, et eestimaalased söövad soovitatust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, kuid liiga palju lihatooteid ning magusaid ja soolaseid näkse.
TAI toitumise eksperdi Tagli Pitsi sõnul on toitumise valdkonna üks suurimaid müüte see, et on olemas tervislikud ja ebatervislikud toidud.
„Tegelikult ei ole ükski toit olemuselt tervislik või ebatervislik, küsimus on kogustes ja tasakaalustatuses ning tervisliku toitumise korral ei pea alati loobuma toitudest, mis meeldivad. Küll aga tasub otsida paremaid alternatiive. Süüa võib põhimõtteliselt kõike, kuid õiges koguses. Toitumise tasakaalus hoidmiseks võiks vähem süüa toite, kus on palju lisatud suhkruid ning rohkem toite, milles on palju kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid" ütles Pitsi. „Näiteks tuleks suurel osal eestimaalastest vähendada lihatoodete tarbimist, ent me ei soovita sellest täielikult loobuda."
Pitsi sõnul vajab inimese keha heaks toimimiseks erinevaid toitaineid õiges vahekorras ja need võiks saada toidust. „Selleks peab toit olema mitmekesine ja tasakaalustatud. Kuigi organism võib toimida ka väga ühekülgse ja tasakaalustamata toitumise juures, suureneb sellise toitumisega oluliselt erinevate haiguste risk ning väheneb eluiga," lisas ta.
Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud toidupüramiidina, millel on toidugruppide toidukogused esitatud vahekorras, mis peaks tagama organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam on võtta ette toidupüramiid ja võrrelda oma toitumist seal toodud soovitustega.
Ülekaalulisus on Eestis aina süvenev probleem. Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Ülekaalulisus ja rasvumine on mitmete haiguste riskiteguriks: need soodustavad südame-veresoonkonnahaigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähkkasvajate vormide teket. Hinnanguliselt on toitumistegurite osakaal nii südame-veresoonkonnahaiguste kui pahaloomuliste kasvajate väljakujunemisel kuni 30%.
Olulisimad tervisliku toitumise põhimõtted on lühidalt toodud veebilehel http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda.
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
-------------------------------------------------------------------
01.03.2019On valminud kaks uut materjali laste seksuaalkasvatusest
Elektrooniliselt kättesaadav: Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus. Metoodiline materjal lapse seksuaalse arengu toetamiseks
Elektrooniliselt kättesaadav: Laste seksuaalne areng vanuses 0 kuni 18 aastat
-------------------------------------------------------------------
01.03.2019
Minister Sikkut tunnustas 2018. aasta tegusamaid tervisedendajaid
„Samm-sammult kujundame elukeskkonda, kus tervislikke valikuid on järjest lihtsam teha. See puudutab nii liikumist, toitumist, aga ka vaimset tervist. Kogukondlikud tervisedendajad on väga head tööd teinud, aidates igas Eestimaa nurgas kaasa tervise hoidmise väärtustamisele," ütles minister Riina Sikkut.
-------------------------------------------------------------------
20.12.2018
Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuenenud veebileht www.narko.ee pakub infot ja abi inimestele, kes on mingil viisil puutunud kokku narkootikumidega või narkootikumide tarvitajatega. Infot saavad lehelt aga kõik, kes soovivad end narkootikumide ja narkomaania teemal harida.
www.narko.ee lehele on koondatud info abi- ja ravivõimaluste kohta neile, kes soovivad narkootikumide tarvitamisest loobuda. Lisaks on veebileht mõeldud ka lähedastele ja üldsusele, kes saavad infot selle kohta, kuidas erinevad narkootilised ained mõjutavad organismi, millised on narkootikumidega seotud müüdid ning kuidas sotsiaalse survega hakkama saada. Lähedaste puhul on oluline, et nad oskaks probleemset käitumist ära tunda ja teada, mida sellisel puhul edasi teha, et nii tema ise kui ka lähedane tarvitaja abi saaksid.
„Kuigi eelistame, et inimesed ei tarvitaks uimasteid üldse, on reaalsus siiski see, et narkootikumide tarvitajad on meie keskel olemas ja paljud neist ei ole valmis sellest loobuma. Narko.ee veebis anname ka neile nõu, kuidas vähendada riske, mis tarvitamisega kaasnevad – siit leiab muuhulgas infot kahjude vähendamise keskustes pakutavate teenuste kohta," ütles TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova.
Et hinnata oma narkootikumide tarvitamisest tekkinud probleemide tõsidust, on narko.ee veebis võimalik täita ka rahvusvaheliselt tunnustatud teste DUDIT (Drug Use Disorders Identification Test) ja CUDIT (Cannabis Use Disorder Identification Test), mis aitavad hinnata, milline on tarvitamisest tekkinud riski tase. Teste saab teha siin: www.narko.ee/testid
Kurbatova sõnul nõuab narkootikumidest loobumine ja tervisekäitumise kohandamine suurt motivatsiooni ja aega, tagasilöökidest ei tohi heituda ning sageli tuleb otsida välist abi. „Kui narkootikumidest loobumine on seotud sisemise vajaduse ja sooviga muutuda, on loobumisotsus kindlam ja tulemus püsivam. Oluline on ka lähedaste ja kogukonna tugi – sõltuvus narkootikumidest on haigus ja seda saab ravida," lisas ta.
Narkootikumide tarvitajate abistamiseks on TAI sellel aastal koostöös Põhja prefektuuriga loonud ka kaks uut pilootprogrammi. Programmis VALIK pakutakse nõustamist kanepitarvitajatelee. Programm SÜTIK annab politseile võimaluse suunata narkootikumide tarvitamisel või väikeses koguses omamise tõttu kinni peetud narkootikumide tarvitajaid karistuse asemel tugiisiku programmi, samuti on võimalik programmiga liituda omal algatusel. Mõlemas programmis osalemine on tasuta ja vabatahtlik, lisainfot leiab veebilehelt www.narko.ee
Veebilehe sisu loomisel tegi TAI koostööd nii endiste kui ka praeguste narkootikumide tarvitajatega.
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
13.11.2018
48 riigi teadlased arutlevad Tallinnas koolinoorte tervisekäitumise uuringu teemadel
7.–9. novembril korraldab Tervise Arengu Instituut (TAI) rahvusvahelise koolinoorte tervisekäitumise uuringu võrgustiku tööseminari, mis toob Tallinnasse enam kui sada teadlast 48 riigist.
Seminari ühe korraldaja, TAI teaduri ja uuringu Health Behaviour of School-aged Children (HBSC) Eesti uuringujuhi Leila Oja sõnul on enam kui 30 aasta jooksul läbi viidud uuringu tulemused oluliseks allikaks Eesti tervisepoliitika kujundamisel.
„Meil on mitmeid noorte terviseuuringuid, mis tegelevad tervise- või riskikäitumise küsimustega, HBSC uuring on aga nende hulgas ainuke nii pikaaegne ja rahvusvaheliselt võrreldava andmestikuga, sest kasutatakse ühtset metoodikat ja standardiseeritud küsimustikku," ütles Oja. „HBSC uuringu suur eelis on selle laiahaardelisus, milles sarnasele küsimustikule vastavad korraga kooliõpilased 48 riigist. Põhjalik rahvusvaheline raport on aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Ulatuslik uuring võimaldab Eesti noorte tulemusi võrrelda eakaaslastega üle Euroopa ning võtta arvesse teiste riikide kogemusi noorukite tervisele ja eluviisile suunatud tervisepoliitikas."
HBSC uuring on Euroopa, Kanada ja Põhja-Ameerika riike hõlmav rahvusvaheline kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise küsitlusuuring, mis viiakse iga nelja aasta järel läbi ühe õppeaasta jooksul. Uuringu tulemusel saame teada, milline on 11-, 13- ja 15-aastaste koolinoorte tervis ja tervisekäitumine ning millised on olnud muutused nii nelja aasta jooksul kui ka pikemal perioodil.
Uuringu oluliseks osaks on nooruki elukeskkonda, sotsiaal-majanduslikku tausta ja sotsiaalseid suhteid iseloomustavate andmete kogumine. Uuringuvaldkondadest on esindatud kehaline ja vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine, arstiabi vajanud vigastused ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine. Kuna üha olulisemaks peetakse noorte sotsiaalse suhtlemise ja emotsionaalse toetatuse teemat, siis on uuringusse lisatud küsimused perekonna ja ka õpetajapoolse sotsiaalse toetuse kohta. Samuti on lisaküsimused näiteks küberkiusamise viiside ja vanemate alkoholitarvitamise kohta.
Eestis on ajavahemikus 1993/1994 kuni 2013/2014 läbi viidud kuus HBSC uuringut. Alates 2005. aastast on uuringu läbiviija TAI.
Viimati toimus HBSC uuring Eestis 2014. aasta talvel ja kevadel, raport avaldati aastal 2016 ja sellega saab tutvuda SIIN.
Järgmise raporti avaldab Tervise Arengu Instituut 2020. aastal.
Teate edastas: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi sisekommunikatsiooni juht, tel 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee
26.10.2018
Statistika: Perearstid teevad taas üha enam koduvisiite
2017. aastal tegid perearstid üle 1800 koduvisiidi rohkem kui aasta varem ning suurenes ka õendustöötajate koduvisiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Perearsti infosüsteemi tehniline muudatus korduvretsepti markeeringus vähendas perearstide töökoormuse registreerimist − kui varem kodeeriti korduvretsepti väljastamine korduva vastuvõtuna, siis 2017. aastast on need pigem kodeeritud telefonikonsultatsioonidena. Seda kinnitavad ka Eesti Haigekassa andmed, kus perearsti telefonikonsultatsioonide maht suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kaks korda.
Seega vähenes möödunud aastal ambulatoorsete visiitide arv arstidel 7 protsenti ja õendustöötajatel jäi võrreldes eelneva perioodiga samale tasemele.
Kokku registreeriti 2017. aastal ligi 10,3 miljonit arsti ja õendustöötaja ambulatoorset visiiti, mida on 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Seejuures suurenes aga arsti koduvisiitide arv 4 protsenti ja seda just perearsti koduvisiitide arvel. Perearstid tegid 6 protsenti ehk veidi üle 1800 koduvisiidi rohkem kui aasta varem.
Kui viimasel kümnel aastal on õendustöötajate töömaht visiitide arvel aasta-aastalt kasvanud, keskmiselt 17 protsenti aastas, siis 2017. aastal oli kasv vaid 0,1%. Suurenes aga õendustöötajate koduvisiitide arv – 3 protsenti. Ligi 96% koduvisiitidest tegid koduõed, nendest pooled hooldekodu patsientidele.
Ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude arv suurenes 5 protsenti, kuid koduvisiite tehti ligi 9 protsenti vähem kui 2016. aastal.
Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis SIIN.
Avaldatud on ka 2017. aasta ambulatoorsete visiitide statistika kvaliteediraport.
Lugupidamisega
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
17.10.2018
TAI raamat „Tervislik toitumine" aitab soovituste virvarris orienteeruda
Täna ilmus Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Rahva Raamatu koostöös riiklikel toitumissoovitustel põhinev raamat „Tervislik toitumine", mis aitab vastuoluliste toitumissoovituste seast valida teadusuuringutel põhinevad ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtted.
Raamatu autorid on TAI toitumisekspert Tagli Pitsi ning TAI projektijuht ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu.
„Internetis ja paljudes mistahes keelest tõlgitud raamatutes on söömise kohta esitatud info tihtipeale lünklik, kallutatud või põhineb kellegi veendumustel,mitte inimorganismi ainevahetuse vajadustel," ütles Tagli Pitsi. „Inimesel, kes soovib tervislikult toituda, on erinevate soovituste seas raske orienteeruda. Uus raamat on mõeldud ennast harida soovivale lugejale,kes tahab saada toitumise kohta objektiivset informatsiooni."
Kristin Salupuu sõnul näitab elu, et ehkki inimesed on suures plaanis kursis, milline on tervislik toitumine, on seda tihti keeruline järgida. „Üks hea ja tasuta tööriist on NutriData toitumisprogramm tap.nutridata.ee, kuhu iga inimene saab sisestada tarbitud söögid ja joogid ning programm analüüsib menüü energia- ja toitainete sisaldust ning annab selle põhjal ka soovitusi, mida oma toitumises muuta," soovitas ta. „See TAI arendatav keskkond lähtub samuti tõenduspõhistest toitumispõhimõtetest."
Raamat „Tervislik toitumine" koosneb kahest suuremast osast – toidu- ning toitumis- ja liikumissoovitused. Lisaks leiab soovitustest lähtuva nädala näidismenüü koos retseptidega. Samuti annab raamat põgusa ülevaate söömispsühholoogiast, seedimisest, toidupakendite lugemisest ja toiduohutusest.
Rahva Raamatu kirjastuse juhi Rain Siemeri sõnul leiab iga lugeja raamatust vastused toitumis- ja liikumisalastele küsimustele, mis seni ebaselgeks jäänud. "Olles ise tervislike eluviiside huviline, ootasin seda raamatut juba ammu. Tänapäeval on erinevat informatsiooni palju ja pilt on väga segane."
Raamatu esitlused toimuvad kolmapäeval, 17. oktoobril kell 18 Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus ja laupäeval, 20. oktoobril kell 12 Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus. Uut teost saab osta Rahva Raamatu kauplustest ja e-poest. Esitlustelt on võimalik soetada raamat -10% soodsamalt!
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
03.10.2018
Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest
2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.
Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.
Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.
Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.
Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.
Vigastuste tõttu hukkus 847 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.
Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.
Põhjalikum ülevaade vigastustest SIIN
Vaata lisa ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist:
Vigastuste andmed:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__09Vigastused/?tablelist=true
Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad:
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
01.10.2018
Statistika: Perearstiabiasutusi jäi vähemaks, eriarstiabi, hambaravi ja õendusabi pakkuvaid asutusi tuli juurde
2017. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1440 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 53 haiglat, 452 perearstiabiasutust, 488 hambaraviasutust, 305 eriarstiabiasutust ja 142 muud (kiirabi, taastusravi, õendusabi, diagnostika) asutust, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.
2017. aastal alustas tegevust 74 ja lõpetas 41 iseseisvat tervishoiuasutust. Eelneva, 2016. aastaga võrreldes on juurde tulnud 16 eriarstiabiasutust, 9 hambaravi- ja 8 õendusabiasutust. Perearstiabiasutuste arv vähenes 7 võrra.
Hambaraviteenust pakkuvaid asutusi oli 2017. aasta lõpu seisuga kokku 542, neist iseseisvaid hambaraviasutusi oli 488. Eelneva aastaga võrreldes kasvas hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv 9 võrra. Sarnaselt eelmistele aastatele osutab kümnendik hambaraviteenuse pakkujatest hambaravi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid. Veidi üle 40% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus.
Hambaraviteenust pakkus 96% asutustest, see tähendab, et 4% oli spetsialiseerunud ainult proteesitöö, ortodontia ja/või röntgenuuringute tegemisele. Proteesitöid tegid 2017. aastal 68%, ortodontiat 10%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 92%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 69%, kirurgilisi protseduure 42% ning röntgenuuringuid 78% kõigist hambaraviteenust pakkuvatest asutustest.
Tervise infosüsteemi ehk e-tervisega oli 2017. aastal liidestunud 98% Eestis tegutsevatest tervishoiuasutustest (1416 asutust). Võrreldes 2016. aastaga aastaga on nende asutuste arv, mis edastavad e-tervise infosüsteemi andmeid, 72 võrra tõusnud: kokku oli 2017. aastal selliseid asutusi 1091 ehk 77% e-tervisega liidestunutest.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi. Andmed on kättesaadavad andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO40 ja TTO60
Lugupidamisega
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
03.09.2018
Tervise Arengu Instituut värbas „Septembris ei joo" aktsioonis osalejatele personaaltreeneri
Aktsiooniga „Septembris ei joo" liitunutele on tänavu abiks peatreener, kes aitab kampaaniaga liitunuid igapäevaste soovituste ja nõuannetega. Eelmisel aastal osales aktsioonis 20 000 inimest. Ettevõtmise korraldaja Tervise Arengu Instituut (TAI) ootab, et sel aastal kasvab veelgi nende inimeste hulk, kes otsustavad septembris kuuks ajaks alkoholist pausi teha.
„September on hea aeg, et anda organismile pärast suvist peo- ja grillihooaega alkoholist taastumiseks puhkust", ütles TAI terviseriskide ennetamise keskuse juhataja Anneli Sammel. „30 päeva alkoholivaba elu on võimalus proovida, milline on minu elu, tervis ning ka maailmapilt ja sotsiaalsed suhted, kui alkoholi üldse mitte tarvitada. Paljudel inimestel selline kogemus täiskasvanueas üldse puudub."
Sammeli sõnul on Eesti inimeste alkoholitarbimine aastate jooksul oluliselt langenud, ent seda peetakse endiselt normiks. „Inimesed, kes otsustavad alkoholitarvitamist vähendada või loobuvad alkoholist sootuks, tunnevad sageli, et nendest ei saada aru. Kampaania toetab vähema alkoholiga elustiili ja inimesi, kes on otsustanud sellise valiku teha," lisas ta.
Tänavuse kampaania koondpealkiri on „Septembris eijooks" ning selle keskseks persooniks on armastatud ja nooruslik näitleja Luule Komissarov, kes treenerina abistavaid nõuandeid jagab ja motivatsiooni süstib.
Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Soovitame oma liitumine ka kinnitada kampaania veebilehel septembriseijooks.alkoinfo.ee või Facebookis lehel www.facebook.com/septembriseijoo.
„Loomulikult on lihtsam ja ka lõbusam seda teha sõprade või kolleegidega ühiselt. Seepärast kutsume üles ka organisatsioone üles aktsioonile toetust näitama, see on tööandjatele hea võimalus näidata eeskuju ning poolehoidu tervislikele eluviisidele," lausus Sammel.
Kampaaniat „Septembris ei joo" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.
Lisainfo:
Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht
Tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee
31.08.2018
Vaid ligi pooled rinna- ja emakakaelavähi ning kolmandik jämesoolevähi sõeluuringule kutsutavatest osalevad uuringus
2017. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka. Madalam oli kutsutavate osalemine emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringul – vastavalt 50,7% ja 36%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.
Eestis kutsutakse naisi vanuses 50–62 rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul. 2018. aastast alates hakati laiendama sihtrühma kuni 69-aastaste naisteni.
2017. aastal oli registri andmetel rinnavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 61 925 (2016. a 55 700 naist). Neist käis aasta jooksul sõeluuringul ehk tehti mammograafia uuring 34 625 naisele (2016. a 31 372), mis moodustas 55,9% kutsutavatest (2016. a hõlmatus 56,3%).
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis 30–55-aastaseid naisi iga viie aasta järel juhul, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.
Vähi sõeluuringute registri andmetel oli eelmisel aastal emakakaelavähi sõeluuringule kutsutavaid naisi 56 084 (2016. aastal 56 334). 2017. aasta jooksul käis sõeluuringul ehk tehti PAP-test 28 458 naisele, mis moodustas 50,7% kutsutavatest (2016. a tehti PAP-test 25 860-le naisele, hõlmatus 45,9%).
Esmaseid rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringu kutseid saadeti jaanuarist oktoobrini (aasta lõpus saadeti korduskutsed). Kui naine oli enne planeeritavat kutse saatmist juba mammograafia uuringul käinud või PAP-test tehtud, siis kutset ei saadetud. Kutset ei saadetud ka sel juhul, kui inimese postiaadressi andmed rahvastikuregistris olid puudulikud. Sellest aastast on kõigil sõeluuringutele kutsutavatel ka digitaalne kutse patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning paberkutset pole uuringule minekuks vaja ära oodata.
Jämesoolevähi sõeluuringule on kutsutud nii mehed kui ka naised vanuses 60–69 iga kahe aasta järel. Eelmisel aastal olid kutsutud sõeluuringule 60- ja 62-aastased mehed ning naised, 2018. aastal lisandusid mehed ja naised vanuses 64 aastat. Igal aastal lisandub sõeluuringusse üks sünnikohort, kuni saavutatakse eesmärk vanusevahemik – 60–69 aastat.
2017. aastal jämesoolevähi sõeluuringu kutseid posti teel ei saadetud, sõeluuringule kutsusid perearstikeskused või pöördusid inimesed ise osalemiseks perearstikeskustesse. Eelmisel aastal oli kutsutavaid mehi ja naisi kokku 35 371, neist 12 735 meest ja naist osales sõeluuringus (hõlmatus 36%). Kõige kõrgem osalemisprotsent oli Jõgeva, Lääne ja Võru maakonnas, kus osalesid üle poolte kutsutavatest, vastavalt 56,8%, 53,9% ja 53,1%.
Lähemalt on võimalik uurida tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2017. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute kohta.
Tänavu kutsuti rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 ja emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsuti mehi ja naisi sünniaastatega 1954, 1956 ja 1958.
2018. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2019. aasta jaanuari lõpuni. Kui Te ei ole veel osalenud ning kuulute sihtrühma, ei pea Te jääma ootama kutset, vaid broneerige aeg Teile sobivas asutuses. Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks on asutuste kontaktid leitavad Haigekassa kodulehel. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kui Teil on olemas kehtiv ravikindlustus, on sõeluuring Teile tasuta. Lisainformatsiooni sõeluuringute kohta on võimalik leida Haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/soeluuring
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
#muudamemaailma
25.06.2018
Baltimaade võrdlus: Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis ja Leedus
Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud kogumikust „Health in the Baltic Countries 2016".
Ehkki oodatav eluiga on kõigis Balti riikides aasta-aastalt pikenenud, jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani. Veel suurem on erinevus meeste puhul - Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 aastat, Euroopa Liidu meeste keskmine oodatav eluiga on aga 78 aastat. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidus kõige madalamad, Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.
Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.
Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest.
Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.
Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on nii Eestis kui ka Leedus 6,7%, Lätis 5,7%.
Tervishoiuressursside kasutamises on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.
Kogumiku „Health in the Baltic Countries 2016" koostas Tervise Arengu Instituut koostöös Läti ja Leedu kolleegidega. Tegemist on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimase, 25. väljaandega. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.
Täismahus kogumikuga saab tutvuda siin: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/152948607288_Health_in_the_Baltic_countries_2016.pdf
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
11.06.2018: Käivitus üleeuroopaline laste ülekaalu uuriv teadusprojekt
Juuni alguses käivitus neli aastat kestev ning 15 riiki ja 31 teadus- ja valitsusasutust kaasav uurimisprojekt STOP , mis on Euroopa suurim laste rasvumise vastu võitlemiseks loodud algatus. Eestist osaleb uurimisprojektis Tervise Arengu Instituut (TAI).
Projektiga STOP – Teadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas – otsitakse lahendusi juba epideemia mõõtmeid võtvale laste ülekaalulisuse probleemile, millel on tõsised pikaajalised mõjud terviseseisundile, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Sellel nädalal kogunes Londonisse kahepäevasele nõupidamisele enam kui 70 projektis osalejat: teadlased, poliitikakujundajad ja sidusrühmade esindajad.
Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Suurbritannias on ülekaaluline iga viies 5-19-aastane noor, kuid näiteks Kreekas, Maltal ja Itaalias on ülekaalus iga kolmas samas vanuses inimene. Ka Eestis on rahvastiku toitumise uuringu põhjal 6-13-aastaste laste puhul ligi kolmandik ülekaalulised või rasvunud. Pisut parem on meil olukord teismelistega: pea iga neljas 14-17-aastane noor on liigse kehakaaluga.
„Kui laste rasvumise trend jätkub, on aastaks 2025 mõnedes Euroopa riikides rasvunud juba rohkem kui üks kolmest täiskasvanust. Uurimisprojektiga soovitakse leida ja testida kõige tõhusamaid ennetusviise laste ülekaalu tekkimisele ning parimaid võimalusi selle raviks ja ohjamiseks, seda just nooremate, alla 12-aastaste laste seas," ütles TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.
„Uurime, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond nii lapsevanemate kui ka laste endi eluviise ja seda juba varasest lapseeast alates. Projekti ühe tulemusena oodatakse ka toiduainetööstuse ja kaubandusettevõtete vastutustunde kasvu lastele suunatud toodete müümisel ning loodetavasti tekib nende poolt ka innovaatilisi lahendusi, mis aitavad muuta laste tarbimisharjumusi tervislikumaks," lisas ta.
Muuhulgas hinnatakse projektis ka Euroopa riikide valitsuste võimalusi kasutada laste ülekaalu vastu võitlemisel hoobasid, nagu maksud, toiduainete märgistamine, reklaamipiirangud jm.
Projekti rahastab Horizon 2020 kaudu Euroopa Komisjon ja selle eelarve on 9,95 miljonit eurot. Projekti koordineerib Imperial College of Science Technology and Medicine Suurbritanniast. Lisaks Eestile on osalejad Itaaliast, Rumeeniast, Portugalist, Prantsusmaalt, Belgiast, Sloveeniast, Rootsist, Horvaatiast, Soomest, Šveitsist, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest ja Uus-Meremaalt.
Ülekaalulisuse põhjuste väljaselgitamiseks kasutatakse uurimisprojektis mitmekülgset lähenemist, et leida lahendusi nii ühe inimese kui ka riigi tasandil nii Euroopas kui ka kogu maailmas tervikuna. TAI osaleb projekti käigus erinevates tööpakettides, mille eesmärkideks on muuhulgas kehtivate toitumist mõjutavate põhimõtete analüüsimine ja seadusandluse mõjutamine ning laste vähese füüsilise aktiivsuse probleemiga tegelemine.
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
21. mai 2018 : TAI kampaania: kondoom on uues seksuaalsuhtes sama elementaarne kui turvavöö autosõidul
Täna algav sotsiaalkampaania „Miljon põhjust armastada" tuletab meelde, et kondoom on kõige kindlam ja soodsam viis HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate nakkuste vältimiseks.
Kampaania on mõeldud kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele.
„Kondoomi kasutamine partneri puhul, kelle HIV-staatus pole selge, peaks olema sama enesestmõistetav kui autosõidul turvavöö kinnitamine. Samuti hoolib kondoomi kasutav inimene nii enda kui oma partneri tervisest," ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel. „Mitmed seksuaalsel teel levivad nakkused ja HIV võivad kulgeda pikka aega ilma sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi oma nakatumisest teadlik olla. Ainus viis kindel olla on teha HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid. Uue suhte puhul on aga kondoom ainus vahend, mis seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIVi eest kaitseb."
Kuigi kampaania on suunatud kõigile seksuaalselt aktiivsetele inimestele, siis eraldi pöörab TAI tähelepanu inimestele vanuses 35-55, kuna üle poolte uutest HIV juhtudest on just sellest vanusgrupist.
Perteli sõnul kasutavad selles vanuses inimesed kondoomi oluliselt harvem kui noored. 35-55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest. Juhuvahekorras on olnud eelnimetatud vanusgrupist viiendik meestest ja iga kaheksas naine.
HIV testi on võimalik teha piiramatu arv kordi tasuta perearsti juures, ning samuti HIV nõustamise ja testimiskabinettides, seksuaaltervise- ja meestekliinikutes, naistearstide ja muude eriarstide juures. Kiirteste müüvad ka apteegid.
Kampaania kestab suve lõpuni tänavatel, televisioonis, raadios ja internetis. Kampaania info on kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles veebilehelt www.hiv.ee, kust leiab nii lisainfot seksuaalsel teel levivate infektsioonide kohta kui ka teisi põhjuseid, miks kondoomi kasutada.
Eesti on uute HIV nakatumiste hulga poolest suhtena elanikkonna suurusesse Euroopas Läti järel teisel kohal. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 219 uut HIV juhtu. Kokku on Eestis HI-viirus diagnoositud 9 792 inimesel
8. mai 2018: Uus ja tasuta käsiraamat „VEPA kodu" aitab vanematel arendada laste sotsiaalseid oskusi
Täna avaldas Tervise Arengu Instituut (TAI) lastevanematele mõeldud käsiraamatu „VEPA kodu", mis toetab vanemaid lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel kodus. Raamat on elektrooniliselt kättesaadav tasuta veebilehel veebikeskkonnas https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018
TAI VEPA programmi projektijuhi Anita Baumbachi sõnul on raamat eeskätt mõeldud neile vanematele, kelle lapse klassis kasutatakse VEPA käitumisokuste mängu metoodikat, ent kasulikke nõuandeid ja elemente igapäevaseks eluks leiavad raamatust kõik emad-isad-vanavanemad.
„VEPA mõju laste heaolule on koolikeskkonnas põhjalikult uuritud ja hinnatud ning tulemused on muljetavaldavad. Kolme kuuga vähenevad käitumis- ja emotsionaalsed probleemid ning suureneb kaaslastega arvestamine ja üksteise toetamine. VEPA pikaajalisem mõju on aga laste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste areng, mis ennetavad sõltuvuste teket noorukieas," ütles Baumbach. „Sarnaseid tulemusi on võimalik saavutada ka kodus, toetades VEPA abil lapse igapäevaseid tegevusi ja õppimist."
Metoodika kasutamine kodus aitab lapsel harjutada püsivust, paremini toime tulla tugevate tunnetega, arvestada rohkem pereliikmetega ja kujundada terviklikku minapilti. Nii saab lapsevanem toetada lapse positiivset arengut. VEPA vanemaraamat selgitabki, kuidas seda lihtsate võtete abil ja mänguliselt teha.
„VEPA metoodikat sobib kasutada ka siis, kui silmnähtavaid probleeme pole. Ent raamat annab nõuandeid, mida teha näiteks siis, kui lapsel on keeruline end ühelt teiselt tegevusele ümber lülitada, kui on probleeme madala enesehinnanguga või kui laps ei suuda kontrollida oma valju häält," tõi Baumbach näiteid.
VEPA on rahvusvaheliselt tõenduspõhine metoodika, mis lihtsustab õpetaja tööd ja parendab õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika mõjul vähenevad õpilaste käitumisprobleemid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning vägivaldne ja agressiivne käitumine; see-eest paranevad õpiedukus ja prosotsiaalne käitumine (st hoolimine teiste inimeste tunnetest, oma asjade jagamine, abivalmidus, lahkus jms) ning sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus, eneseregulatsioon). Nii tõuseb õpilaste kohanemisvõime ja nad oskavad erinevates olukordades paremini toime tulla.
Eestis on VEPA metoodika kasutusel alates 2014. aastast. Metoodika on Eesti oludele kohandatud ja kättesaadav nii eesti kui vene keeles kõikides Eesti maakondades. VEPA metoodikat on katsetanud üle 170 õpetajat enam kui 80 koolis. Selle aja jooksul jõudsid VEPA mänguga tutvuda enam kui 3500 õpilast.
Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Loe raamat „Vepa kodu" siin https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
26. aprill 2018: TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit
Veerand Eesti täiskasvanutest on füüsiliselt täiesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid 7 protsenti täiskasvanutest. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna liikumispüramiidi, mis aitab oma nädalast liikumist jälgida.
TAI koostatud liikumispüramiid on graafiline mudel, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik. Liikumispüramiidil on füüsilised tegevused jaotatud neljaks korruseks. Kõige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igapäeva tegevustest, sellele järgneb aeroobsed tegevused, jõu-, venitus- ja tasakaalu harjutused ning püramiidist kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused.
Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid - eestimaalased istuvad aina enam – 41 protsenti inimestest veedavad enamuse tööajast istudes. Probleeme on ka püramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igapäeva elu lahutamatuks osaks.
„Kaasajal elu ei paku niipalju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest," ütles TAI teadur Leila Oja. „Seetõttu tuleb ise teadlikult otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik."
Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud 2-3 korra peale nädalas. Selleks sobib näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Lisaks tuleks 2-3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on püramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma kõige vähem aega, kuid ka siin on püramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.
Liikumise positiivne mõju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul välja paistab, rõhutas Oja. „Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab riski luudehõrenemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka depressioonisümtomite vähenemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paraneb ka mälu ning õppimisvõime."
Samas on Oja sõnul liikumis- ja treeningvõimalusi juurde tulnud ja uuringutulemused näitavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik täiskasvanutest harjutavad vähemalt paar korda nädalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on vähenemas täiesti passiivsete täiskasvanute hulk.
Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames pööratakse tähelepanu liikumisele, terve kuu jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused
Loe liikumise kohta lisa: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine
Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee
https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut
