« Tagasi

Eesti Geoloogiateenistus alustas tulevikumaavarade uuringutega Ida-Virumaal

Eesti Geoloogiateenistus on andnud teada, et alustab tulevikumaavarde uuringutega. Mida see täpsemalt tähendab, kas ja kuhu puuritakse uusi puurauke ning mida kujutab endast uuringute läbiviimine, nende küsimustega pöördusime Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku poole.

Geoloogiateenistus on teavitanud, et alustab üle pika aja taas tulevikumaavarade uurimisega. Mida see täpsemalt tähendab? 

Jah nii see on. Eesti Geoloogiateenistus on muuhulgas saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud aluskorrakivimite metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks.  Ehk et lihtsamas keeles öelduna oleme saanud riigilt ülesande selgitada välja kas ja mida väärtuslikku Eesti kristalse aluskorra kivimites leidub. Selleks on vaja teostada puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning samuti peame puurimise käigus saadud puursüdamikest võtma proovid kivimite tänapäevaste geokeemiliste uuringute tegemiseks.

Millised maavarad on tulevikumaavarad ja miks neid nimetatakse tulevikumaavaradeks?

Praegu peame Eesti tulevikumaavaradeks eelkõige graptoliit-argiliiti, fosforiiti ja kristalse aluskorra maagistumisilminguid. Nimetus ise tuleb sellest, et Eestis neid ressursse praegu ei kaevandata, aga arvestades nendes leiduvate elementide üha suurenevat nõudlust, võib neil tulevikus olla suur potentsiaal.

Eestis on ju neid maavarasid uuritud küll.  Miks ei kasutata juba olemasolevaid puurauke ja puursüdamikke, vaid peab uued puurima?

Jah, tõesti on neid ressursse erineva detailsusega ka varem uuritud. Aga aeg on edasi läinud ning täna ei ole varasemate uuringute täpsusaste enam piisav. Ka ei tehtud omal ajal kõiki analüüse ning ei määratud kõiki neid elemente, mis täna on muutunud huvipakkuvaks ja võivad mõjutada nende leiukohtade väärtust. Varem puuritud puursüdamikud ei ole enam suures osas säilinud ning seepärast ei saa neid ka kasutada.

Mitu puurauku puuritakse ja kui suured need on?

Praegu oleme kavandanud Jõhvi uurimisalasse (Jõhvi vald, Kotinuka küla) puurida kaks ja Uljaste uurimisalasse (Lüganuse vald, Uljaste küla) ühe ca 700m sügavuse puuraugu. Puurimist alustatakse eelduslikult umbes 12 sentimeetrise diameetriga auguga ja lõpuossa puuritakse umbes 7,6 sentimeetrise diameetriga puurauk.

Miks just nendesse piirkondadesse augud puuritakse?

Asukoha valikul lähtus Eesti Geoloogiateenistus mõlemas piirkonnas varasemalt läbiviidud uuringutest ja täpsustatud geofüüsikalisest infost.

 

Mida tehakse puursüdamikuga, mis puuraugust välja tuleb?

Puusüdamikud viiakse meie Arbavere uurimiskeskusesse ning siis algavad geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud, mille viivad läbi Eesti Geoloogiateenistuse geoloogid.

Kui palju rikutakse puurimisega keskkonda ja mis saab puuraukudest?

Me peame arvestama sellega, et puuraukude puurimiseks tuleb nendesse piirkondadesse viia tehnika, mille jaoks on vaja ehitada ajutised ligipääsuteed, kuid kohad on valitud selliselt, et need põhjustavad minimaalseid mõjusid. Puurimine ise viiakse läbi kaasaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ning keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Puuritud puuraugud esialgu konserveeritakse ja hiljem likvideeritakse.

Kas need 3 puurauku on kõik või on geoloogiateenistuse plaanis veel kusagil puurida?

Jah, oleme planeerinud ka järgmisesse aastasse kokku umbes paarikümne puuraugu puurimised ning seda ikka tulevikumaavarade uurimise eesmärgil.

Kas uurimine tähendab seda, et nendes piirkondades hakatakse kaevandama?

Kindlasti ei tähenda uurimine, et kohe hakatakse kaevandama, eelkõige keskendume teadustööle. Kuna viimase 30 aasta jooksul pole uusi geoloogilisi uurimisi toimunud, siis olemasolevad hinnangud põhinevad vananenud andmetel. Ka ei olnud 30 aastat tagasi paljusid analüüsimeetodeid veel olemas ja mitmed  aspektid on üldse uurimata. Samuti tuleb meil kontrollida üle olemasolev info ja süstematiseerida senised geoloogia-alased teadmised, et lähtuvalt uuringute tulemustest oleks tulevikus võimalik otsustada, kas ja milliste maavaradega soovime läbipaistval viisil liikuda nende kasutuselevõtmise suunas.