« Tagasi

Eurotoetuste arutelunädalal osales pea tuhat eksperti ja partnerit

Rahandusministeeriumi pressiteade
29.3.2021

Eelmisel nädalal toimunud uue eurotoetuste perioodi aruteludel osales kokku pea tuhat partnerit, huvirühmade esindajat ja ettevõtjat. Ühiselt leiti, et fookus peab olema rohepöörde elluviimisel, inimeste oskuste arendamisel ja valdkondade koostööl. Kõige kiiremini oodatakse rohepöörde ja kliima meetmete avanemist.

Kogu nädala kestnud arutelude läbivad ettepanekud puudutasid rohepöörde võimalusi ning inimeste digi- ja roheoskuste parandamist, mis kõik mõjutavad majanduse konkurentsivõimet ja suutlikkust tulevikutehnoloogiaid kasutusele võtta. Muutuste elluviimiseks tõsteti esile vajadust koostööd teha: valdkondade, era-, avaliku ja vabakonna vahel.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali märkis, et terve nädala peetud tõsised mõttetalgud tõid väga sisulisi ettepanekuid toetusperioodi nutikamaks käimalükkamiseks ja roheliste eesmärkide saavutamiseks.

"Arutleti, kuidas reaalselt saaks toetustega ettevõtete-teadusasutuste arenduskoostööd teha, ringmajandust hoogustada kuni konkreetsete ettepanekuteni, näiteks integreerida linnade rohestamiskavasse reegel, et iga linlane jõuaks kodust väljudes jalgsi veerand tunniga lähima rohealani," selgitas Tali ning märkis, et kogutud tagasiside kohaselt oodatakse kõige enam just rohe-eesmärke toetavate meetmete avanemist.

Rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas lisas, et kartma ei peaks ka ambitsioonikaid projekte. "Toodi välja, et rohepöörde õnnestumiseks on vaja laiapõhjaliselt kokku leppida selged eesmärgid, mida soovitakse saavutada – tootlikkuse suurendamine, heaolu kasv või muu. See võimaldaks täpsemalt sihistada ka seotud meetmeid, mis võiksid hõlmata ka kõrgema riskitasemega, ambitsioonikaid projekte, sest innovatsiooni ei sünni ilma riske võtmata," märkis Triin Tomingas. "Samale järeldusele jõuti ka uuenduslike vesinikutehnoloogiate arutelul, kus tõdeti, et lisaks vesiniku tervikahelate ülesehitamisele tuleks eurotoetuste kaudu toetada ka kodumaist vesinikutehnoloogiate arendamist."

Kadri Tali lisas, et aruteludest partnerite, ekspertide ja huvirühmade esindajatega koorus ka arvukalt mõtteid, kuidas uue perioodi vahendeid kiiremini, aga mis peamine, mõjusamalt kasutusele võtta. "Jäi kõlama ühine eesmärk teha uuel perioodil veelgi tihedamat koostööd ettevõtjate, teadlaste, riigi ning kogukondade vahel ning planeerimisel silmas pidada kõiki seotud valdkondi," märkis rahandusministeeriumi talituse juhataja.

"Kutsun veel üles kõiki, kes oma panust ei saanud anda, esitama omapoolsed ettepanekuid kahe nädala jooksul kirjalikult. Eesmärk on saada paika, kuhu ühe või teise toetusmeetme teravik suunata ning mida muuta toetuste jagamise korraldamisel," lisas Tali. Meetmete täpsemat disaini puudutavaid ettepanekuid arutatakse koostöös valdkondlike ministeeriumidega, partnerite ja ekspertidega eeloleval sügisel.

Uue toetusperioodi arutelunädal keskendus viiele fookusteemale - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ning inimestele lähedasem Eesti, mille raames toimus ühtekokku pea 50 erinevat arutelu.

Aastatel 2021-2027 saab Eesti Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) kokku 4,65 miljardit eurot. Kõige enam vahendeid, 1,1 miljardit suunatakse rohelisema Eesti saavutamiseks ning 742 miljonit eurot nutikama Eesti eesmärki.

Vaata ka:

Arutelunädala materjalid ja ettekanded: https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027-planeerimine

 

Märt Belkin
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium