Ailar Holzmann esitati aasta tegija konkursile kui võimekas juht ja meeskonnamängija, kelle teeneid maakonna ees paari sõnaga kokku võtta on võimatu.

Kevadel, 12. märtsil 2020 algas kogu Eesti ja ka Ida-Virumaa jaoks uus ja väga keeruline periood. CORONA-viirusest tingitud eriolukord tõi esialgselt kaasa kommunikatsiooni ja tegevuse kaose. Omavalitsused tunnetasid seda eriti teravalt ja Omavalitsuste Liidu poolt sai kõikidele ministeeriumitele ja Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek, et maakonnas peab olema määratud kohapealne kriisijuht, kelle kaudu toimuks kogu kommunikatsiooni juhtimine. Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra väljakuulutamisega sai Ida päästekeskuse juht lisaks eriolukorra tööde juhi staatuse, eelnevale lisaks juhib ta ka maakondlikku kriisikomisjoni. Võib öelda, et kogu piirkonna koroonakriisi juhtimise niidistik koondus ühe inimese, Ailar Holzmanni kätte, kes on talle osutatud usaldust ja ootusi täielikult õigustanud.

Ida-Virumaa aasta tegija 2020 tiitli nominentideks olid ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus ning sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik.

Teet Kuusmik esitati aasta tegija konkursile kui Ida-Virumaa patrioot. Aastakümneid on ta näinud vaeva selle nimel, et Ida-Virumaale tuleks uusi ettevõtteid ja tekiksid uued töökohad. See tegevus on olnud pingeline ja keerukas, sest suurema osa ajast on ta pidanud võitlema „tuuleveskitega", kuid ta pole kaotanud lootust ning on sihikindlalt jätkanud Ida-Virumaa tööstusparkide arendamist. Ilma selleta oleks Ida-Viru ettevõtlusmaastik tunduvalt vaesem ja töökohti veelgi vähem. Erilist tunnustust väärib Teet Kuusmik aga 2020. aasta tegutsemise eest, kuna lisaks oma põhitegevusele on ta võtnud enda kanda kahe maakonna arengustrateegias olulise suuna sisustamise. Tänaseks on meil olemas plaan B ja plaan C ehk Ida-Viru maakonna äriplaan 2021-2030+ ja Ida-Viru CO2 kasutamise arengustrateegia 2021-2030+. Kuusmik on teinud seda kiiresti, süsteemselt ning kaasanud protsessi paremaid asjatundjaid. Samuti on ta osalenud aktiivselt Õiglase Ülemineku fondi juhtkomisjoni ja teiste erinevate komisjonide töös, kaitstes eelkõige Ida-Virumaa ja piirkonna elanike huve.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus esitati aasta tegija konkursile, kuna ta suutis keerulisel ja COVID-19 viirusest põhjustatud piirangutest ja raskustest hoolimata tagada õppe- ja tööprotsesside jätkumise, mille tulemusel oli tagatud õppijate õppetöö korraldus ning kõik lõpukursuste õppurid lõpetasid nominaalajaga. Struktuuriüksus on maakonna kompetentsikeskus, mis panustab läbi kvaliteetse eesti keelse hariduse maakonna atraktiivsuse tõstmisele ning pädeva ja hinnatud tööjõu koolitamisele. 2020. aastal avati Ida-Virumaal koostöös SA Ida-Viru Keskhaigla ja Kohtla-Järve Linnavalituse ning volikoguga tegevusterapeudi õppekava. Sügisel alustas 20 tegevusterapeuti õpet kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses. Möödunud aastal panustas Kohtla-Järve struktuuriüksus tervishoiu sektori toetamisele võitluses COVID-19 viirusega läbi vabatahtlike vahenduse süsteemi loomise ja liikmeskonna motiveerimise (nii töötajate kui õppurite seas), hetkeseisuga on vabatahtlikuna abis olnud või on üle 100 õppuri. Kohtla-Järve struktuuriüksuse õppurid läksid vabatahtlikult tööle Ida-Viru Keskhaiglasse, Narva Haiglasse, Rakvere Haiglasse, Kohtla-Järve Ahtme vanurite hooldekodusse.

Kuigi Ida-Virumaa aasta tegija 2020 autasu pidulik üle andmine Ailar Holzmannile oli plaanis 22. veebruaril, lükkub see seoses praeguse olukorraga edasi.