Rahandusministeeriumi pressiteade

Rahandusministeerium esitas avalikule kooskõlastusringile ettepaneku taastada kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetus, millega makstaks igale ühinejale 500 000 kuni 1 500 000 eurot. Samuti võimaldaks seadus edaspidi omavalitsustel muutuda vallast linnaks või vastupidi ilma, et oleks vaja omavahel ühineda.

„Eelmisel aastal nõustus valitsus, et ühinemistoetuse taastamine on vajalik ja möödapääsmatu samm, kui tahame omavalitsuste võimekust tõsta. Soovime nende ühinemist julgustada ning olla selles protsessis igati abiks," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Eelnõuga tehakse ettepanek taastada ühinemistoetus alates 2025. aastast. Eelnõu kohaselt on kavas toetust maksta 100 eurot elaniku kohta. Minimaalne suurus oleks 500 000 ja maksimaalne 1 500 000 eurot ühinenud omavalitsuse kohta.

Lisaks ühinemisele on suund soodustada suurte omavalitsuste loomist. Aabi sõnul saaksid omavalitsused eelnõu järgi lisaks elanikupõhisele toetusele täiendavalt 2 miljonit eurot sel juhul, kui ühinenud üksus on maakonnasuurune. „Senine praktika näitab, et suured omavalitsused on täna võimekamad. Suuremal alal ja rohkematele inimestele on lihtsam pakkuda süsteemset ja vajadustele vastavat teenust, milleks seni raha nappis. Võtame näiteks lastekaitse, rahvatervise või prügimajandusega seotud teemad," selgitas Aab. „Loodetavasti on täiendav toetus siin abiks."

Valitsuskabinet arutas teemat viimati 2019. aasta lõpus. Nõustuti põhimõtteliselt vajadusega taastada seaduses ühinemistoetuse andmise sätted, et motiveerida omavalitsusi ka pärast haldusreformi enda võimekuse tõstmiseks volikogude algatusel ühinema. Määrade ja toetuse suuruse küsimus on tõusnud aktuaalseks riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel. Toetus makstakse eelnõu kohaselt välja alates 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel liitunutele. Ühinemiste toetuskulud kantakse 2026. aasta riigieelarvesse.

Teise põhimõttelisema muudatusena kavandatakse seada Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses kriteeriumid, mis võimaldavad omavalitsustel taotleda ka ilma omavahel ühinemiseta haldusüksuse liigi muutmist vallast linnaks ja vastupidi. „Muudatuse eesmärk on  anda omavalitsustele võimalus viia tänane määratlus vastavusse tegelikkusega. Näiteks valdavalt maalise asustusega linnal on võimalik lihtsamalt end vallaks nimetada ja valdavalt linnalise asustusega vallal linnaks saada," sõnas minister Aab. „Muutmist saaks valitsuselt taotleda jooksvalt ning selleks ei pea omavalitsused ühinema."

Vallast linnaks muutumist võib taotleda vähemalt 5000 elanikuga asulaga kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, linnast vallaks saamisel elanike arvulist kriteeriumi ei ole. Otsuse põhjendamisel tuleb ühe kaalutlusena välja selgitada ja arvestada ka vastava valla või linna elanike eelistused. Arvestada tuleb ka piirkonna ajaloolist tausta, sotsiaal-majanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive, geograafilisi, looduslikke ja muid tingimusi.

Ettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71860d03-b6ca-4c3a-9272-583243d4796c.

Vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused 2021. aasta 1. juunist.